Mitme linnavolikogu liikme arvates tuleks Viljandisse rajada selline veekeskus, mis suudaks teistele konkurentsi pakkuda atraktsioonide rohkuse ja omapäraga. Pildil on Jurmala veepark, kus meeldib käia viljandlastelgi. Foto: Urmas Luik («Pärnu Postimees»)

Linnapea Kalle Jents kinnitas, et praegu käivad läbirääkimised ühe pealinnas registreeritud investeerimisfirmaga, kelle esmane huvi on äripindade arendamine, kuid kes on üles näidanud ka valmisolekut veekeskuse ehitamiseks.

Juhul kui selline mõte teoks saab, ei pea linn veekeskuse ehitamisse investeerima ja võib hakata ettevõtjalt ujulaaega ostma.

Mitu varianti

Seda, millise firmaga täpsemalt juttu on tehtud, linnapea avalikustama ei soostunud. «Arutame praegu mitut varianti nii Tallinna ärimeeste kui kohalike inimestega. Selgeid kokkuleppeid ei ole veel sõlmitud,» lausus ta.

Jentsi sõnul peab pilt selge olema linnavolikogu järgmiseks koosolekuks, mis on 23. novembril ehk seni plaanitust nädala võrra varem. Siis on linnal viimane aeg teha eeltaotlus omavalitsuste investeeringutoetuste programmile, kust seni on loodetud veekeskuse rajamiseks tuge leida. Kui see ehitis otsustatakse usaldada ettevõtjatele, võib linn küsida summat mõne teise sotsiaal- või kultuurirajatise tarbeks.

Viimasel ajal on linnavolikogus populaarsust kogunud mõte, et Viljandisse tuleks rajada niisugune veekeskus, mis suudaks atraktsioonide hulga ja omapäraga konkurentsi pakkuda nii Tartule kui Pärnule ning meelitaks siia inimesi kaugemalt Eestist ja miks mitte ka Lätist.

Midagi ainulaadset

Kõige valjuhäälsemalt on sellisele positsioonile asunud Isamaa ja Res Publica Liidu esindajad eesotsas Ando Kivibergiga.

«Teeks ikka ühe korraliku asja, mis linna kvaliteeti parandaks,» lausus Kiviberg. «Mina usun küll, et hea idee elluviimiseks on võimalik ka raha leida. Selle nimel tuleb lihtsalt tööle asuda.»

Kivibergi erakonnakaaslane Gert Elmaste avaldas arvamust, et Viljandi väärib eripärast veekeskust, mis pole mõeldud ainult kohalikele. «Tean, et mitu Viljandimaa omavalitsust rendib vahetevahel oma inimestele bussi ja sõidab Tartusse või Pärnusse veemõnusid nautima. Võiksime nüüd Viljandisse teha midagi sellist, mis paneks neis naabermaakondades käimisest loobuma,» arutles ta.

Omapära, mitte suurus

Reformierakondlasest linnavalitsuse liige Tauno Tuula seevastu ei usu, et mõni ettevõtja tahaks Viljandisse ehitada suurt veekeskust, rääkimata sellest, et niisuguse riski võtaks enda kanda linn. Idee on tema sõnul küll hea, kuid raha selleks napib. Tuula arvates tuleks mahu asemel rõhku panna omapärale ja see ei tähenda tingimata kümneid kalleid liuradasid.

Linnapea Kalle Jents ütles, et niisugune veekeskus, millega võiks teisi üle trumbata, saaks olla üksnes erainvestorite loodud äriobjekt, mitte omavalitsuse finantseeritud asutus. «Sinna tuleks sel juhul suunata sadu miljoneid kroone ja selleks pole me võimelised.» Samas rõhutas meer, et kui linn peaks ikkagi ehitamise ette võtma, saaks keskus mitu funktsiooni. «Mingit vanni me muidugi tegema ei hakka,» kinnitas ta.

Veekeskuse ehitamisest on nii linnajuhid kui ettevõtjad Viljandis kõnelnud juba aastaid. Ehkki mitu korda on jõutud projekti koostamiseni, pole ükski plaan seni ellu jõudnud.

ARVAMUSED

Gert Elmaste,

linnavolikogu liige

Kõige tähtsam on selgeks vaielda, mida me üldse saada tahame. Mulle tundub, et Viljandis võiks olla midagi suurejoonelist, mis annaks linnale lisaväärtuse ka kaugemal elavate inimeste silmis.

Tauno Tuula,

linnavalitsuse liige

Ma ei usu, et Viljandi suudaks suure keskuse valmis teha ja hiljem ära toita — me jääks konkurentsis paratamatult naabritele alla. Samuti pole tõenäoline, et sellise riski võtaks enda kanda mõni ettevõtja.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5