Piiri talu peremees Lembit Kaljura käib lillkapsast koristamas enne igat turupäeva, sest see taim kaubandusliku välimust kaua ei hoia. Foto: Elmo Riig

Piiri talu kasvatab müügiks lill-, pea- ja nuikapsast, hiidsibulat, brokolit, kaalikat, peeti, kartulit, naerist ja porgandit. Ühes kasvuhoones peitub veel delikatessköögivili artišokk, see aga on esialgu pererahvale maitse suhu saamiseks.

Talu perenaise Liivi Grossthali sõnul küsivad inimesed sageli, et mida ühest või teisest köögiviljast teha saab.

«Suu väsib ära, aga tänu sellele läheb ka köögivili. Jutt käib juurde, muidu ei saagi,» naerab Grossthal.

Pererahval on varuks mitu retsepti, mida nad on lahkelt nõus välja andma. Näiteks naeris sobib nende arvates paremini toorsalatina, lillkapsast võib vähese kupatamise järel või sees koos puljongipulbriga hautada.

Retsepte tuleb varrukast

Nuikapsast soovitab Piiri talu rahvas kümme minutit õlis praadida, nii et see mõlemalt poolt pruunistuks, lisada vorstilõigud, raputada üle murulaugu, majoraani või pitsamaitseainega. Kui nuikapsale hapukoort lisada, sobib seda kohvi kõrvale süüa saiaga.

Brokoli aga on grillroogade juurde sobiv vähki pärssiva toimega kaltsiumipomm, kuigi ei pruugi sööjale kohe meeldima hakata.

Need on vaid osa retseptidest, mida köögiviljakasvatajatelt kuulda võib.

«Nuikapsas läheb hästi, inimesed on sellest lausa sillas,» rääkis Liivi Grossthal. Tema hinnangul teavad inimesed mitmesuguseid köögivilju siiski vähe. Näiteks ütlevad vanemad inimesed, et naeris on ju loomasööt.

Piiri talu peremehe Lembit Kaljura sõnul on nende käest küsitud, miks nad hapukapsast ei tee. Paraku on siis tegemist toiduainete töötlemisega ja sellega kaasnevad kohe karmid nõuded.

Sõbrad aitasid alustada

Piiri talu alustas kümmekonna aasta eest kapsa ja porgandi kasvatamisega. «Seda talu poleks ilma sõpradeta: alustasin ilma traktori ja riistadeta. Nemad tulid ja aitasid,» räägib Kaljura. Peremees ütleb, et esimestel aastatel läks palju tegemisi aia taha. Viimasel ajal on talu köögiviljamaad vähemaks jätnud: kahekümnest hektarist kasvavad juurikad kuuel-seitsmel, ülejäänud maa kosub ristikheina all.

Talu kasvuhoonete korstnatest hakkab suitsu tõusma juba märtsis. Kõigepealt külvatakse kapsad ja hiidsibulad, mis hiljem kassettidena avamaale istutatakse.

Peremehe sõnul müüb ta oma toodangut kõigepealt Nuia turul. Hiljem, kui köögivilja rohkem tuleb, kolib Piiri talu oma toodanguga Viljandi turule, jättes kohaliku turu oma aiasaadusi müüvatele inimestele.

«Viljandis on läbimüük kümme korda suurem kui Karksi-Nuias,» nentis Lembit Kaljura.

Tavaliselt läheb Piiri talu oma toodanguga turule mais-juunis, alustades tomati- ja lilletaimedega.

Viljandi turul oma põllusaadusi müüvaid maainimesi nimetab Lembit Kaljura suureks pereks ning lisab, et hea ja halva ilmaga värsket pakkuvad kaubitsejad on medalit väärt.

Lisaks turule varustab Piiri talu mõningaid söögikohti ja müüb toodangut ladudesse.

«Põhirõhk on köögivilja kvaliteedil. Sügiseni on meil kõike müügis ja olenevalt laopindadest jääb osa ka talveks või kevadeks turustada,» rääkis Liivi Grossthal.

Töö on riskiga seotud

Peremehe sõnul müüb talu aastas umbes 200 tonni köögivilja, sellest umbes pool on kapsad, porgandit ja peeti mõlemat umbes 10 tonni, ülejäänud osa moodustavad kartul ja teised juurikad.

Tänavused öökülmad tegid laastamistööd ka Piiri talu mail. Lembit Kaljura jutu järgi oli neil hiline kapsas juba istutatud, külm võttis sellest kaks tuhat taime täielikult ära, umbes 5000 said osaliselt kannatada. Siis tulid põldudele varesed, kes sikutasid taimed lihtsalt välja. Ükskord tulid kasvuhoonetes püsililledele täid ja taimed tuli põletada.

«Talvel oli kapsaga hullumaja — kuigi hind talviti tõuseb, oli see turu ülekülluse tõttu väga madal. Osa suutsime müüa, suur osa läks loomadele,» meenutas Kaljura mullust talve. Ta lisas, et ise köögivilja puhastades ja pakendades võib hulgiladude surve all kergelt miinustesse minna, nagu see talul mullu ka juhtus.

Praegu tuleb palju kapsaid välja praakida, sest nende juurikasse on ussid käigud uuristanud.

Lembit Kaljura lisas, et köögivili tuleb õigel ajal koristada, muidu võib see üle kasvada või sootuks puituda. Kui näiteks lillkapsal läheb õisik laiali ja lehed enam päid ei kata, on viimane aeg see põllult ära tuua, muidu kaotab vili kaubandusliku väljanägemise.

Tänavust aastat peab Piiri talu rahvas köögiviljakasvatajatele päris heaks. «Mida kehvem aasta, seda kõrgem hind ja parem on müüa,» ütleb Lembit Kaljura muigamisi vana turutarkuse.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5