| |
|
 |
Sakala maleva kaitseliitlased kardavad liidu kui vabatahtliku organisatsiooni kadumist, mistõttu nad ei saa enam kodumaa kaitsmisel aktiivselt kaasa lüüa.
Foto: Elmo Riig |
|
Kaitseliitlased kardavad võimu koondumist keskusse
(11)
31.08.2004 00:01
Jüri E. Kukk, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Paljud Kaitseliidu Sakala Maleva liikmed on ärevil kavandatava seadusemuudatuse pärast, millest tulenevad ümberkorraldused muudaksid nende arvates organisatsiooni olemust.
Sakala maleva juhatuse liige ja Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ütles, et kuigi Kaitseliidu seaduse muutmise eelnõu lõplikku, Riigikogusse jõudvat töövarianti veel pole ja esialgsetki on mõnevõrra muudetud, on selles kaks väga suurt viga. «Esiteks kaotaksid malevad avalik-õigusliku juriidilise isiku staatuse. See jääks vaid peastaabile, niisugune muudatus läheks aga vastuollu Kaitseliidu kui vabatahtliku organisatsiooni olemusega,» selgitas Seeder. «Teiseks läheks peastaabi kätte ka majandustegevus, mis tähendab sisuliselt malevate vara riigistamist ning võib olla vastuolus põhiseadusega.» Kaob rahvalik Kaitseliit Helir-Valdor Seedri hinnangul kaob seaduse vastuvõtmisega malevate iseseisvus ning nende liikmetel ei ole enam huvi, tahet ega soovi midagi teha. «Kaitseliidust püütakse teha organisatsiooni, kus toimib täielikult sõjaväeline alluvusliin, kuid nii läheb Kaitseliidu eesmärk kaduma,» arvas ta. Juhatuse liikme hinnagul on Kaitseliidu maine viimastel aastatel märgatavalt paranenud ja usaldus tema vastu on tõusnud ning selles organisatsioonis tegutsemine on inimestele vaba aja veetmise vormiks saanud. «See reform ei ole õigeaegne. Juhatus on seda arutanud ja saatnud peastaabile ka oma arvamuse: me ei toeta seda ja peame lausa ohtlikuks,» kinnitas Seeder. Kaitseliidu Sakala Maleva endine pealik Rein Kikas, kelle ametisoleku ajal juhatus peastaabile reformi kohta negatiivse hinnangu saatis, arvas, et eelnõu muudaks mõttetuks juhatused, kes praegu kehtiva põhikirja ja kodukorra järgi majandusküsimustega tegelevad. «Meile on öeldud, et juhatused tegutsevad loiult, aga kui meile antakse tagasi varemed, mille väärtus on null, siis on raske soodsalt investoreid leida,» nentis Kikas. Tema sõnul heidetakse organisatsioonile ette sedagi, et too elab riigi toetustest. «Väidetavalt ei jagu Kaitseliidule raha, kuid siis tuleb seda rahvale avalikult ja ausalt ka öelda.» Endine pealik ütles, et on kursis kaitseväe tegemistega ja riigil tuleks seal toimuvat rangemalt jälgida. «Kontroll raha üle on seal leebe: nende logistikud otsivad võimalusi, kuidas eelarvesummad ära kulutada.» Realiikmed muretsevad samuti Kaitseliidu Sakala Maleva Karksi malevkonna kaitseliitlane Jaak Põldma on mures sellepärast, et Kaitseliidus võib kaduda demokraatlik kontroll ning see võib muutuda kitsale kildkonnale alluvaks jõustruktuuriks. «Malevat juhivad pealikust ja avalikkuse esindajatest koosnevad juhatused. Kui need kaovad, siis avalikkus enam Kaitseliitu ei kontrolli,» lausus ta. Malevkonna pealiku Valdur Kilgi sõnul teevad juhatused praegu kohalike inimeste ja omavalitsustega koostööd, edaspidi aga võib see katkeda. «Kaitseliit on täielik rahva omaalgatus, mis oli enne, kui tema juhtimiseks peastaap loodi,» toonitas Kilk. Karksi malevkonna juhatus tegi Sakala maleva juhatusele ettepaneku küsida organisatsiooni reformimise kohta hinnangut õiguskantslerilt. Maleva juhatus leidis, et kuna tema seisukohad on juba peastaabile teada, pole selline pöördumine otstarbekas. Valdur Kilk rääkis, et Kaitseliit on veel segaduses eelmisest reformist, kui loodi lahingkompanii ja lõhuti valdades tegutsevad väiksemad grupid. Lahingüksustest eemale jäänud, peamiselt vanemad mehed on seetõttu segaduses ega tea, kas neid vajatakse ja mis on tavarühmade ülesanded. Kilk nimetab seda motivatsiooni vaakumiks. «Kui vara ka enam malevale ei kuulu, siis on see usaldamatuse küsimus. Asi läheb vales suunas, me pole siis enam omaalgatuslik organisatsioon.» Peastaap rahustab Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakonna ülem leitnant Neeme Brus ütles, et eelnõu ringleb praegu Kaitseliidus, seda arutatakse tuleval nädalal organisatsiooni keskkogul ja ettepanekuid võib teha iga kaitseliitlane. «Algatus seaduse muutmiseks tuli valitsuselt, et viia organisatsiooni majandustegevus vastavusse Eesti seadustega. Aruandlus ja majandustegevuse juhtimine lihtsustuvad ning muutuvad odavamaks ja kiiremaks, kui neid teeb seitsmeteistkümne asemel üks juriidiline isik,» rääkis Brus. Osakonna ülem lisas, et malevad, malevkonnad ja muud üksused on ka uues seaduses üles loetud, üks juriidiline isik saab Kaitseliidust vaid äriseadustiku mõistes. «Malevate vara jääb juhatuste ja malevapealikute käsutada, muudatus on ainult volituste tasemel. Mitte ükski keskne jõud ei hakka uue seadusega malevatelt nende teenitud vara ja raha ära võtma,» kinnitas ta. Brusi sõnul annab Kaitseliidu seaduse muutmine organisatsiooni liikmetele nii materiaalset kui moraalset motivatsiooni, et tegelda riigi- ja kodanikukaitsega. SEISUKOHT «Ei Vabariigi Valitsusel, Riigikontrollil ega teistel riigistruktuuridel ole moraalset ega meie arvates ka juriidilist õigust käsitleda Kaitseliitu võrdselt riigiametitega ning lõhkuda vabatahtliku organisatsiooni toimivat struktuuri.» Kaitseliidu Karksi malevkonna juhatuse
seisukohaavaldusest
|
Tee koduleheks
