Paistu vallas jooke tootev Liiwi Heliis suutis aktsiisitõusule eelnenud viinaostubuumist kõige rohkem kasu lõigata. Foto: Elmo Riig

Selle tulemuseni jõudmiseks pidi Liiwi Heliis kõigest kuu ajaga suurendama müüdava tulivee kogust 90 910 liitrilt 538 350 liitrini ehk tervelt kuus korda.

Tõsi, 1. juuli aktsiisitõusule eelnenud ostubuumi mõjul kasvas juunis kogu Eesti kange alkoholi müük 88 protsenti. Sellist tempot kui Viljandimaa firma ei näidanud siiski ükski teine viinavabrik.

Tegevdirektor Toomas Sumeri, juunis kerkis Liiwi Heliisi osa kange alkoholi turul 6,8 protsendilt 21,3 protsendini. Millest imehüpe sündis?

Selle taga on mitme asjaolu samale ajale langemine. Esiteks on Eesti turult paar tegijat ära kadunud ja veel mõnel on tekkinud raskusi. Tundub, et tugevaid tegijaid ongi järele jäänud vaid kolm: Liviko, Liiwi ja Altia.

Teiseks tuli meil eelmise aasta lõpul turule uus viinamark Stopka, mille tarbijad on hästi vastu võtnud. Kui väikesed retseptinüansid kõrvale jätta, siis ega temas midagi väga erilist olegi, ikka sama piiritus ja vesi. Aga viina puhul on tähtis emotsioon. Ilmselt Stopka kujundus sobib inimestele ja eks ta kuulu ka hinna poolest soodsamate sekka.

Väärib mainimist, et oleme saanud käima hea koostöö ühe logistikafirmaga ja meil on uus müügidirektor.

Kui rääkida müüdud liitritest, siis selle numbri suurenemise peamine põhjus oli aktsiisitõus, mille eel kliendid viina varuks ostsid. Kui mõnel väikesel poel oli 5000 või 10 000 krooni vaba raha, pani ta selle viina alla.

Statistikat vaadates on Liiwi Heliisi turuosa juunis suurenenud 14,5 protsenti ja samal ajal on Liviko oma vähenenud 13,8. Kolmas suur tegija Altia püsib täpselt sama koha peal. Jääb mulje, et te olete just Livikolt turgu ära võtnud.

Võib-olla oleme osakese tõesti ka Livikolt napsanud.

Aga peamiselt siiski Onistarilt, kelle viinatootmise maksuamet aasta algul makseraskuste tõttu sulges?

Onistarilt on muidugi kõik võitnud, samuti osaühingu Almo MS pankrotist.

Onistar lõpetas viina valmistamise juba veebruaris. Kuidas see alles juunis nii suurt mõju avaldas?

Onistar pole küll mitu kuud tootnud, kuid laos olid tal suured varud. Seetõttu on Onistari viina lettidelt kuuhaaval vähemaks jäänud ja alles juunis hakkas see päris kaduma.

Kas juunis saavutatud turuosa jääb Liiwi kätte pikaks ajaks?

Ma ei julge lubada, et me just 21,3-portsendilist turuosa hoida suudame, aga kindlasti peaks see püsima suuremana kui maikuine 6,8.

Onistari omanik Igor Savenkov püüdis Rakvere ja Moe piiritusetehast Livikole müüa. Eesti suurim kange alkoholi tootja ütles ostust ära, sest piiritusetehaste tehnoloogia ja hooned olevat vananenud. Kas Liiwi Heliis teise koha omanikuna pole neist huvitatud?

Me ei ole seda teemat arutanudki. Kasutame Rakvere tehase piiritust ja oleme seda seni sealt raskusteta kätte saanud.

Ma ei oska piiritusetehaste olukorda hinnata. Liviko küll ütleb, et need on väga amortiseerunud ja piiritus pole kvaliteetne, aga see võib olla ka tõrjutud ostja arvamus. Nagu teada, on see piiritus saanud kiitvaid sõnu vene spetsialistidelt ja Guinnessi rekordite raamatus on Rakveres tehtud piiritus endiselt kirjas maailma kõige kangema naturaalse piiritusena.

Aga nagu ma ütlesin, pole meie vabrikute vastu huvi tundnud ja neid pole meile ka pakutud.

Kunagi oli Liiwi Heliis päris suur viina eksportija. Tänavu on teil sellel real null.

Mingil ajal läks piiri taha tõesti väga palju, sest valmistasime litsentsi alusel Moskovskaya ja Stolichnaya viina ning Euroopa Liitu astumiseni varustasime nendega Lätit ja Leedut.

Juulis hakkasime taas alkoholi eksportima. Alustasime viina ja piiritusejookide müümist Soome ning proovipartiid läksid veel kolme-nelja riiki. Eks näis, mis sealt välja tuleb.

Alkoholi eksport on loogiline samm, sest mittealkohoolseid tooteid, energiajooke ja Fat Burneri sarja, müüme seitsmesse või kaheksasse riiki.

Kui tähtsad alkoholivabad joogid Liiwile on?

Meie käibest ja kasumist annavad need ligikaudu poole ja litraažilt on nende osa veel suurem.

Mittealkohoolsete jookide tootmine on stabiilselt kasvanud, kuid mitte veel nii palju, kui me tahaks. Näeme siin suurt arenguruumi.

Mille poole Liiwi Heliis püüdleb?

Selle aasta eesmärk on, et me ka alkoholi osas Eestis rohkem tegijaks saaksime. Tahame olla esimese kolme hulgas. Ega me Livikoga võistelda suuda, aga Altiaga tahaks konkureerida küll.

Turu jagamine käib ilmselt veel mõnda aega ja eks tulemus sõltu paljuski sellest, kellel on rohkem raha ja pankade usaldust.

Mida on veel vaja, et turuvõitluses edukalt kaasa lüüa ja äralangejate osast võimalikult suur tükk endale saada?

Kõige tähtsam on otsustamise kiirus. See on ilmselt ka meie trump, sest firmal on üks omanik (Aivis Ohtla — toim.) ja oleme suutelised isegi kõige tähtsamad otsused väga kiiresti vastu võtma.

Kas tootmisvõimsust on firmal piisavalt või kavatsete seda suurendada?

Praegu saame hakkama, aga uurime mõne investeeringu tegemise võimalusi ja teised on jõudnud juba projekteerimise järku. Konkreetsemalt rääkida on veel vara, aga usun, et käesoleva aasta jooksul tuleb sel teemal uudiseid.

Milline mõju on viinatootjatele üleriigilisel alkoholi müügi piirangul?

Seda saab öelda järgmise kuu algul, aga ma arvan, et kui üldse muutust on, siis on see positiivne. Enamiku Eesti turust moodustab ju Tallinn, kus müügiaeg pikenes. Esialgu on Tallinna poed siiski kaevanud, et vana harjumuse mõjul ei tule inimesed kella 20—22 endiselt poodi alkoholi ostma.

Küll aga võib negatiivselt mõjuda aktsiisitõus, sest viin on meil muutunud palju kallimaks kui Venemaal või Lätis. Kindlasti hakkab osa Kirde- ja Lõuna-Eesti inimesi seetõttu kodumaisele alkoholile välismaist eelistama.

Olen isegi kuulnud juttu, et alkoholi vedamiseks kavatsetakse Sillamäelt Venemaale buss käima panna. Ilmselt tasuks liin ära, sest praegu käiakse teisel pool piiri jala või autoga. Väga palju üks inimene muidugi korraga tuua ei saa, aga kui pere neljakesi bussi istub ning igaüks võtab liitri viina, liitri veini ja 10 liitrit õlut, tuleb kokku päris palju.

TURUOSAD

Juunis eristus esikolmik selgelt.

• Liviko 59,2%

• Liiwi Heliis 21,3%

• Altia (Saaremaa viin) 14%

• Remedia 3,5%

• Offex 1,9%

• Kravond 0,1%

Allikas: alkoholitootjate liit

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5