Esmalt tuli ta lagedale eelmises valitsuses läbi põrunud korrakaitse seadusega, mis annaks soovijatele taas vaba voli pargipingil rahulikult õlut libistada ja laste liivakasti kõrval haljasalal peatäit välja magada.

Seejärel toodi kalevi alt välja ammune Ojulandi-Langi plaan hakata meie teedel roolikeerajatele kerget alkoholijoovet lubama. Väike alkoholikogus pidavat inimese psüühikale ergutavalt mõjuma ja pealegi tehtavat põhiosa avariidest hoopis kaine peaga.

Järgmisena hakkas justiitsminister hauduma Põhiseaduse õlle väljalaskmise plaani, et toetada oma parteikaaslase juhitavat aktsiaseltsi A. Le Coq ja üldsust pisut raputada.

NAGU NÜÜD on selgunud, nõudsid valimiskampaania rahastajad midagi enamat. Nii võetigi lauasahtlist välja seaduseelnõu, mis lubab meestel naisevahetuse korral koos varaga punuma panna.

Mitmes ringkonnas hakati üles soojendatud perekonnaseaduse eelnõu kutsuma rikaste meeste teise ringi seaduseks. Lõpuks ometi oli Reformierakonnal tekkinud lootus saavutada oma mitu korda läbi kukkunud plaan minna sajandeid kestnud pere ühisvara süsteemilt üle lahusvara põhimõttele.

Okupatsioonieelses Eesti Vabariigis oleks Rein Langi sõnul sellesisuline seadus juba peaaegu vastu võetud. Täpsuse huvides ei saa siinkohal märkimata jätta, et tegelikult tekitas professor Ülo Uluotsa omaaegne plaan riigis ränki vaidlusi ja see pandi naisorganisatsioonide kogutud 31 000 protestiallkirja toel seisma.

2001. AASTAL tahtis tollane justiitsminister Märt Rask, kes samuti kuulus Reformierakonda, uuesti tehtud seadusprojekti riigikogule esitada, kuid ootuspäraselt sekkusid taas naisorganisatsioonid ja see sinna ei jõudnud.

Eelmise valitsuse päevil proovisid oravaparteilased eelnõu veel kord läbi suruda, kuid Keskerakonna kategoorilise vastuseisu tõttu jäi see sinnapaika.

Nüüd toodi eelnõu, mida illustreerivad tabelid tuginevad 1998. aasta andmetele, taas päevavalgele ja et valitsus kiitis selle heaks, jõudis see ka parlamendi liikmete töölaudadele.

Praegu kehtiva perekonnaseaduse kõige olulisem puudus olevat eelnõu algatajate sõnul abikaasade tugev varanduslik seotus. Uus seadus suurendavat inimeste vabadust abielu vältel oma varaga tehinguid teha. Muide, nii on see mõte ka kirja pandud.

Vara peaks eelnõu koostajate arvates kuuluma vaid sellele inimesele, kes selle ostis. Seega ei peaks enam abikaasa käest küsima, kui tahad midagi müüa, pandiks anda, kinkida või rentida.

VÄIKE LOHUTUS siiski on. Ühise eluaseme ja auto võõrandamiseks on vaja abikaasa nõusolekut. Kuid suvilad, maatükid, aktsiad, põllutehnika, loomad, kodutehnika, elektroonika, mööbel ja muu seesugune on lahusvara.

Nähakse ette, et lahutuse korral tekib abikaasal, kelle vara on kasvanud väiksemal määral, rahanõudeõigus abikaasa suhtes, kelle vara on rohkem suurenenud. Seda koos juurdekasvu väärtusega. Seega saab kohtu kaudu nõuda tasaarveldust. Kuid kellel paksem rahakott, see palkab parema advokaadi ja selle käes on võim.

Pealegi jätab seaduseelnõu palju kohtute otsustada ning lubab teha seadustähest kõrvalekaldeid otstarbeka majandamise põhimõttest lähtudes.

Selge see, et säärastel puhkudel on kaotaja ikka nõrgem pool. Samuti ei sega miski juba varem vara sõbra või tuttava nimele ümber vormistamast. Milline šanss on kohtu välja mõistetut summat abikaasa käest reaalselt kätte saada?

JUSTIITSMINISTEERIUM eesotsas Rein Langiga võiks rohkem mõelda sellele, et Eestis on praegu 50 000 alimentide mittemaksjat, kellelt naised laste ülalpidamise raha kuidagi kätte ei saa. Riik on siin jõuetu.

Abieluvara näol on aga tegemist hulga suuremate summadega. Kohtuliku konflikti puhul on lahutavate abikaasade vaheline vimm eeldatavasti juba sedavõrd sügav, et jonni pärast ei tahetagi häid lahendeid.

Minister soovitas abikaasadel kohe pärast abiellumist tšekke ja kviitungeid koguma hakata, et lahutuse korral need käepärast oleksid. Aga milliseid tšekke kolme lapsega kodus olev ema kogub? Ei anna talle neid laste söötmise, vannitamise, kooli ja koju tassimise ning pesupesemise eest keegi!

Äkki tuleks tal koguda bussipileteid ja keemilise puhastuse arveid? Või peaks ta asjade joone peal hoidmiseks palkama raamatupidaja? Ministri sõnul peabki igal õigel tänapäeva perekonnal advokaat olema, nii nagu olevat tavaline koduhooldaja.

MA KÜSIN: kas me siis nii tugevdamegi Eesti perekondi ja paneme noori sünnitama? Kas nõnda väärtustamegi perekondade ühtekuuluvust ja emadust?

Aga kui kõik on võrdsustatav ostu-müügitehingu ja võlaõiguslike suhetega, siis võib ehk naine vabalt küsida sedagi, kui palju maksab ühe lapse sünnitamine? Kas arvestame ka selle miljonitesse? Kõnealuse eelnõu vaimu arvestades ei tohiks see võimatu olla, kui juba armastust külmadele kalkulatsioonidele, saamahimule ja äriprojektidele taandatakse.

Teeme siis nii, et ka laste ilmaletulekuga kaasnev valu ja nende suureks kasvatamine kannab materiaalset pitsatit.

VARALAHUSUS peaks plaani kohaselt kehtima hakkama ka nendele, kes on juba kas või mitukümmend aastat abielus olnud. Kui tahetakse ühisvaraga jätkata, tuleb koos notari juurde minna ja tollelt saadud tõend abieluvara registrisse toimetada.

Olen veendunud, et siin läheks uus seadus vastuollu põhiseadusega, sest abiellutud on ju teistel tingimustel. Abikaasadel on õiguspärane ootus, et riik tagab neile kehtiva õiguskorra.

Üldjuhul on mehed samuti uue seaduse vastu. Kes aga tõesti pooldab lahusvara süsteemi, võib ka nüüd abieluvaralepingu sõlmida. See, et niisuguseid lepinguid on peredes viimase 12 aasta jooksul sõlmitud vaid 3000 ringis, näitab selgelt, et meie inimesed eelistavad ühisvara ja meie kultuuriruumis on varalahusus võõras.

Jah, lahusvara süsteem on kehtestatud viies Euroopa Liidu liikmesriigis, ent igal pool on seda tehtud teatud mööndustega: kus kehtib varalahusus küll abielu ajal, ent lahutuse korral jagatakse varandust ühisvara põhimõtete järgi, kus jälle ei kehti varalahusus ema lastega kodus oleku ajal. Eesti praegune võimuliit vaataks mööda isegi sellistest võimalustest.

AEG ON SELLES küsimuses jaanuarini maha võetud. Siis saab riigikogu sotsiaalkomisjon kätte Tartu ülikoolilt tellitud seaduse mõjude analüüsi. Kardan, et pärast seda on aeg otsas ja seadus võetakse vastu, sest valitsus on niimoodi otsustanud.

Saatuslikku olukorda saaks ära hoida, kui hakkaksime kiiresti allkirju koguma nagu varasematel kordadel. Kui palju peretülisid uus seadus kaasa tooks, on raske ennustada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.33