Suure-Jaani elanik Triin Mägi ostab lahjadest toodetest jogurtit, hapukoort, kohupiima, juustu ja vahel ka jäätist. «Lahjade toodete maitse on väiksema rasvasisalduse tõttu küll teistsugune, kuid seda saab ise maitseainetega parandada,» lausus ta. Foto: Maila Reimand

Tallinna tehnikaülikooli toiduteaduse õppetooli erakorralise dotsendi Tiiu Lieberti sõnul võib laias laastus öelda, et ei ole häid ega halbu toiduaineid, on head ja halvad toitumisharjumused.

«Ka hea toidu liigsöömisel võib olla halb tagajärg,» lausus ta.

Loobugem rasvaga liialdamast

Lieberti väitel vajab organism rasva ning rasv teeb toidu ka maitsvamaks. Nii ei ole light- ehk vähendatud rasvasisaldusega tooted mõeldud selleks, et inimene rasvast loobuks, vaid need pakuvad võimalust sellega mitte liialdada.

Rasvasisaldust saab vähendada mitmel moel, kuid Eestis kasutatakse light-toodetes rohkem süsivesikute baasil valmistatud rasvaasendajaid, mis paisuvad vees, moodustavad geele ja annavad rasvadega hea emulsiooni.

USA-s eelistab vähese või alandatud rasvasisaldusega toitu koguni neli viiendikku elanikkonnast ning sääraseid toiduaineid leidub poelettidel tuhandeid. Ka Eestis on alandatud rasvasisaldusega toiduainete valik viimastel aastatel suurenenud, kuid see võiks olla veel rikkalikum.

Rasva asemel lisaained

Üsna palju leidub kauplustes väherasvaseid piimatooteid (piim, hapukoor, kohupiim, kodujuust, juust), milles on tavaliselt vähendatud ainult rasvasisaldust ning mille puhul lisaained ei ole vajalikud.

«Kui võileivale sobib light-juust suurepäraselt, siis pitsa või soojade võileibade valmistamiseks tuleks valida veidi suurema rasvasisaldusega juust, sest vähese rasvasisaldusega toode on katteks väga sitke,» soovitas Liebert.

Palju pakutakse vähendatud rasvasisaldusega margariine, rasvavõideid, toor- ja sulatatud juuste, majoneese ning salatikastmeid. Need sisaldavad rohkem vett, mille sidumiseks on kasutatud mitmesuguseid stabilisaatoreid ja emulgaatoreid.

Tänapäeval valmistatakse ka light-lihatooteid, eriti sinke. Neis on vähendatud energiasisaldus saavutatud väherasvase tooraine valikuga, aga ka tehnoloogiliste võtetega, mis suurendavad liha veesidumisvõimet.

Erilist huvi peaks tundma vorstide rasvasisalduse vastu, sest mõni grillvorst sisaldab isegi 30 protsenti rasva.

Väikse rasvasisaldusega linnulihavorst või -sink sobib suurepäraselt ka laste toiduks.

Eestis vähe kergeid jooke

Enamiku magusainete kohta on kehtestatud ohutud päevased piirnormid (ADI), mis antakse milligrammides kilogrammi kehakaalu kohta. USA-s on peaaegu kõikidel karastusjookidel light-variant ning need on inimeste seas väga populaarsed. Eestis on light-jooke tunduvalt vähem.

Jookide suhkru- ja energiasisalduse alandamiseks kasutatakse magusaineid, mille magusus ületab suhkru oma sadu kordi ning mis ei anna üldse või annavad tühise koguse energiat.

Magusainetega toodetakse ka nektareid ja jogurteid. Need sobivad eeskätt diabeetikutele või liigse kehakaaluga inimestele.

«Lapsed peaksid neist siiski loobuma. Laste joogiks sobib mahl, millest saab ise valmistada kerge variandi, lahjendades seda 1:1 veega,» rääkis toiduteaduse dotsent Tiiu Liebert.

MÜÜTE MURDES

Light-tooted — müüt ja tegelikkus

Müüt.

• Süües vähese rasvasisaldusega tooteid, saab kiiresti kaalus alla võtta.

Tõde.

• Ainult sellest ei piisa. Kogu toiduvalik tuleb üle vaadata ja suurendada ka oma kehalist aktiivsust.

Müüt.

• Väherasvased tooted sisaldavad palju lisaaineid.

Tõde.

• See ei pea alati paika. Näiteks saab piimatoodete energiasisaldust vähendada rasva vähendamise arvelt, vorstide valmistamisel võib aga kasutada väherasvast liha.

Müüt.

• Light-tooted ei sobi lastele.

Tõde.

• Iga light-toodet tuleb hinnata eraldi. Näiteks väherasvane margariin lastele ei sobi, kuid see kehtib margariinide kohta üldse.

Allikas: TTÜ toiduainete instituut

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3