Kehv tee sunnib paljusid veokijuhte ja turiste Lilli piiripunkti vältima. Foto: Elmo Riig

Mitmes Euroopa atlases on Lilli piiripunkti kaudu Lätit ja Eestit ühendav tee märgitud magistraalina, mis joone jämeduse järgi otsustades on lausa võrdväärne Valga—Uulu maanteega. Tegelikkuses on looklev kruusalint enamasti treppis ja tolmav.

Karksi vallavanema Arvo Malingu teada meelitab kaartide lubatav asfalttee Lilli kaudu sõitma ka selliseid inimesi, kes muidu oma auto nina sinnapoole ei keeraks. Pettus tuleb aga kiiresti ilmsiks.

«Et siin teed ei ole, siis järgmisel korral enam Lilli kaudu ei tulda,» nentis Maling. «Eriti kehtib see veokite kohta, sest nende õhkpadjad on õrnad.»

Läinud suvel, mil kuivade ilmade tõttu ei saadud teed pikka aega isegi hööveldada, ei kannatanud seal veoautoga sõita üle 30 kilomeetri tunnis. Ilmselt jääb Lilli piiripunkt veokitele suhteliselt vähetähtsaks ka siis, kui sinna viib klaassile asfalt ja tollikontroll Eesti Schengeni õigusruumi liitumise järel sisepiirilt kaob. Sealt on mõttekas sõita vaid neil vedajatel, kelle sihtpunkt või stardikoht asub Kesk-Eestis.

Küll aga ahvatleks tee, mis mõlemal pool piiri kulgeb läbi maalilise maanurga, turiste Eestist, Lätist ja kaugemaltki. Seda tõestab ka Lilli arvamine Green Way ehk Rohelise tee turismikoridori, mis peaks pakkuma rahulikumat alternatiivi kiirele transiidile orienteeritud Via Balticale.

Raha ei paista kusagilt

Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga on Lilli kaudu käiv liiklus kõvasti elavnenud. Tihedaks ei saa seda aga praegugi nimetada, sest Piirivalveameti andmetel läbib aastas piiripunkti vaid 19 498 inimest. Kogu Eesti piiriületustest moodustab see 0,11 protsenti.

Arvo Malingu sõnul on püütud vallale elulise tähtsusega Karksi-Nuia—Lilli tee tolmuvabaks muutmist sisse suruda igasse asjakohasesse arengukavasse, kuid kõige olulisemast, Maanteeameti omast, seda ei leia.

«Maanteeameti seisukoht on umbes selline, et kui seal tuhat autot päevas ei sõida, siis pole ümberehitus põhjendatud,» ütles Maling.

Pärnu Teedevalitsuse Viljandi osakonna juhataja Allan Alliku sõnul on teede arengukavad 2009. aasta lõpuni tehtud ja vähemalt selle tärminini on üsna kindel, et tolm Lilli teelt suviti ei kao.

«Kus liiklust pole, seal ei ole ka mingit arengueelistust,» selgitas Allik, andmata erilist lootust Lilli maanteele, mis näeb päevas 250 autot. «See tundub küll suur arv, aga pärast Äriküla ja Lillit jääb liiklus tublisti hõredamaks.»

Alliku jutu järgi annab riik kõige vähem raha just kruusateedele kõva katte panemiseks. Ainuüksi Viljandi—Põltsamaa maantee Kolga-Jaani ja Jõgevamaa piiri vahelise seitsmekilomeetrise lõigu pindamiseks tuli koguda neli aastat. Piiripunkti viiv tee on aga tervelt 17 kilomeetrit pikk.

Lilli kruusatee tolmuvabaks muutmine kujuneb tavalisest kallimaks veel seetõttu, et seal ei piisa suhteliselt odavast kergkattest. Ümber tuleb ehitada kogu muldkeha, sest muidu ei kannata maantee raskeveokeid kuigi kaua.

Lätlased peavad vastu tulema

Võib-olla veelgi keerulisem kui leida tööks raha Eesti eelarvest on saada lätlased nii kaugele, et nad kõnealusele teele tähelepanu pööraksid. Vastasel korral jääks muidu siledas asfaltlindis Läti poolel haigutama kaheksakilomeetrine kruusaauk.

«Sakala» palvel lõunanaabrite seisukohti Läti Maanteeameti peadirektori asetäitjalt uurinud Alliku sõnul pole lätlased nii kaugele plaane teinud. «Neil on teede arengukavad Valmierani ja mingid ideed ka Ruhjani. Aga nad lubasid nüüd Lilli suunal mõtlema hakata.»

Samalaadse hädaga on silmitsi Mõisaküla. Ehkki seal läheb Eesti poolel piirini asfalt, tuleb Lätis umbes 15 kilomeetrit mööda kruusa sõita.

«Siin piiripunktis käib pärast euroliitu astumist vilgas elu,» rääkis Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg. «Ka linnavalitsus on hakanud naabritega suhteid soojendama ja kindlasti teeme ettepaneku, et Läti poolel tee ära pinnataks. Igasuguseks piiriüleseks koostööks on ju Euroopa Liidul raha ette nähtud.»

Seni pole mõisakülalased lätlastega veel ühistest teedest juttu teinud ning sama seis on Karksi vallas. Ka maavalitsusest pole lõunanaabritega teemat arutatud.

«Vähemalt minu ametiajal küll mitte,» tunnistas maavanem Kalle Küttis. «Aga ma arvan, et see on mõistlik mõte. Kui Schengeni asjad saavad ühele poole ja piirid täiesti lahti lähevad, peab hakkama asja edasi ajama.»

Olgugi et terve Lilli piiripunktini viiva tee asfalteerimine on esialgu kauge tulevikumuusika, võib vähemalt osa selle ääres elavatest inimestest järgmisel aastal kergemalt hingata, sest siis pannakse kõva kate 1,5-kilomeetrisele lõigule Ärikülas.

ARVAMUS

Kalle Küttis,
Viljandi maavanem

Oleme Maanteeametiga rääkinud ja vihjanud, et Lilli tee asfalteerimine avaks meile lõuna poolt väikese värava, aga sealt on avaldatud kahtlust, kas ikka hakkab rohkem inimesi tulema. Praegu on Lillist läbisõit väike seepärast, et tee on kehv, ja tee on kehv, sest käiakse vähe.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5