Viljandi politseiosakonna ülemkomissari Enn Kreilise hinnangul ei ole kasvu põhjus siiski see, et juhtumeid oleks juurde tulnud, vaid et nendest on hakatud rohkem teatama.

«Enamasti ei ole tegemist kehavigastustega,» rääkis Kreilis. «Põhiliselt helistatakse selleks, et politseinikud räuskava abikaasa kainenema viiksid.»

Ülemkomissari arvates loodetakse, et tänu politsei kutsumisele ei lähe tülinorija sõimlemisest kaugemale.

Enamik jätab teatamata

Eesti Avatud Instituudi mullu valminud uuringu järgi teatab perevägivallast politseisse vaid 10 protsenti naistest ja ülejäänud 90 protsenti jätab asja eri põhjustel pere ringi.

Ka Enn Kreilis möönis, et tõenäoliselt ei tea politsei suurt osa vägivallatsemisjuhtudest, kuid protsentide sellist jaotumist ta ei uskunud.

«Kui inimene on füüsiliselt tõsiselt viga saanud, siis ikka teatatakse,» ütles ta. «Vaimse vägivallaga on muidugi teine lugu, kuigi ka see on kriminaalkorras karistatav.»

Ülemkomissar nentis, et kuigi politsei ei avalikusta väljakutsujate nimesid, kardavad inimesed sageli oma muredega avalikkuse ette sattuda. «Häbenetakse ja see ei lasegi probleemist jagu saada,» leidis ta.

Kuigi enamik ohvritest on naised, kannatavad politsei andmetel perevägivalla all ka mehed. Nende osa on paar-kolm protsenti. Samas jätavad mehed juhtunust veelgi sagedamini teatamata kui naised, sest nad häbenevad ja pealegi pole naised neile enamasti reaalseks ohuks.

Uuringu kohaselt lähevad vägivaldse mehe juurest ära vähesed naised, sest enamasti on neil materiaalselt raske üksi toime tulla.

Enn Kreilise hinnangul võib perevägivalla tagajärjel lahutajaid olla kümmekond protsenti kannatanutest.

«Umbes neljandiku väljakutsete puhul on tegemist korduvate juhtumitega. Mõnes peres tuleb käia isegi kümme korda aastas ja tavaliselt on sellistel juhtudel mõlemad pooled alkoholilembesed,» nentis ta.

Lood jõuavad kohtusse

Kui varem jõudsid perevägivalla juhtumid kohtusse haruharva, siis nüüd on veidi rohkem kui kuu aja jooksul saanud karistada neli meest. Selle põhjuseks on muutunud kriminaalmenetluse seadustik.

Enne 1. juulit algatas politsei kriminaalmenetluse vaid siis, kui naine oli peksmise tagajärjel saanud pikaajalise terviserikke või kaotanud kolmandiku töövõimest. Kergemate juhtude korral pidid naised erasüüdistusega ise kohtusse pöörduma ja maksma selleks kuni miiminumpalga summa suurust kautsjonit.

Praegu piisab kannatanul avalduse esitamisest.

Kreilis rõhutas, et kui varem sai kannatanu iga kell avalduse tagasi võtta ja sageli nii ka tehti, siis nüüd selline võimalus peaaegu puudub.

Kohtus menetletakse perevägivalla juhtumeid enamasti karistusseadustiku paragrahvi 121 järgi. Selle alusel võib karistada rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkuse vangistusega.

Arvamus

Agu Lall,
politsei pressiesindaja

Pöörame perevägivallale suurt tähelepanu. Naine ei tohi jääda kannatajaks ja vaikida, vaid ta peab abi otsima. Teeme koostööd sotsiaaltöötajatega ja kui inimene ei taha politseisse pöörduda, leitakse koos nendega mingi lahendus.

On saanud igapäevaseks, et kohalikud konstaablid käivad koos sotsiaaltöötajatega probleemseid peresid kontrollimas.

Vägivald ja karistus

Augustis lõi Indrek oma elukaaslast õla ja näo piirkonda.
Karistus: kolmekuuline tingimisi vangistus 18-kuulise katseajaga.

18. septembril tungis Kalle oma naisele kallale, rabades tal kinni pluusist ja pükstest ning tõugates ta voodile. Rüseluse käigus sai naine kriimustusi ja tema pluus purunes.
Karistus: kolmekuuline tingimisi vangistus 18-kuulise katseajaga.

20. septembril lõi Jüri oma naist kolmel korral rusikaga näkku ja jalgadega kõhtu. Mõne aja möödudes tungis mees naisele uuesti kallale, lõi teda rusikaga näkku ja peaga vastu kappi.
Karistus: trahv 2500 krooni.

10. oktoobril lõi Aivar oma elukaaslast käega näkku ja tõmbas põrandale pikali.
Karistus: trahv 5000 krooni.

Allikas: Viljandi Maakohus

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5