Janek Lass: «Tänavu kasvasid Väikesaare talu maadel väga suured, lopsakate pealsetega porgandid, mis sobivad hästi kombainiga koristamiseks.» Foto: Peeter Kümmel

Väikesaare talu 34-aastane peremees Janek Lass on porgandikombaini üle uhke. «Enam ei pea me porgandeid käsitsi üles kiskuma ja seejärel pealseid lõikama,» ütleb ta.

Talu viie hektari suurusest kasvupinnast võeti tänavu käsitsi tühjaks ainult mõni vagu: et kombain eele pääseks.

Selliseid kombaine on Eestis Janek Lassi teada vaid neli-viis ning tema ja Eeriksaare talu peremees Märt Laansalu on ühed riigi suuremad porgandikasvatajad. Kombaini tellis Janek Lass juba aasta tagasi ning selle pärast käis ta isegi Taani tehases. Koos käibemaksuga miljon krooni maksnud masin on talus kohal juba juulikuust saadik.

Eeriksaare ja Väikesaare peremees teevad kõike kahekesi ning on ikka ühel meelel — nii on kergem. Kahe peale oli neil tänavu maas 12 hektarit porgandit. See oli Saksa päritolu tööstuslik sort, mille suur vili ja lopsakad pealsed olid kui kombainile loodud.

Kartul ja punapeet kasvasid neil kahel talul samuti ühises hooles. Väikesaare talus oli kartul 20 ja punapeet 5 hektaril. Teravilja oli siiski ka: talinisu 40 ja otra 18 hektaril. Muist maad kandis rohtu, mida kellelgi vaja polnud.

Kombain koristab porgandit peenrakaupa

Eeriksaare porgand ongi juba üleval ning Väikesaare lõpetas selle töö nädalavahetusel.

Valtra roolis on Ants Konrad, kes on Väikesaare partneri poolelt. Ka teist traktorit rooliv Aivar Soots on Eeriksaare talust.

Pealtnäha väikest mehhanismi on suurte lõikusmasinatega võrreldes raske kombainiks nimetada. Nimeks on talle antud Asa-Lift.

Kõige tähtsam tundub olevat see osa, mis traktori kõrval õigele sügavusele seatuna porgandipeenrasse tungib, pikaks kasvanud viljad tuttipidi mullast välja tirib ning need kui poisikesed reas mööda eskalaatorit üles saadab, misjärel üks seadme osa need pealsetest vabastab.

Seal seisavad Rita Kask ja Mihkel Russki, kelle terav silm peab märkama vigaseid porgandeid. Need käivad üle vasaku õla mullale mõnele juhuslikule metskitsele söödaks. Terav nuga napsab ära varred, mida masin polnud märganud.

Imestama paneb umbrohutu põld.

«See, kuidas porgandipõldu puhtana hoida, on tõsine teadus,» lausub aiandusagronoomist Janek Lass. Ka käsitsitööd oli selleks vaja läinud ning kartuli- ja porgandipõldu peab hästi valima — iga väli selleks ei sobi. Kõige parem ja maitsvam porgand kasvas turbapinnal.

Hea porgand võivat hektarilt anda 100-tonnise saagi. Rõika põld pakkus tänavu ehk 50 kuni 70 tonni — kokkuvõtted on veel tegemata.

Kuus naist peedipõllul

Suure osa punapeete võttis samuti üles kombain, ent piklike peetidega ei tule ta toime. Need ja ka üks tavaliste punapeetide põld jäid Meleski naiste tööks.

«Käin Väikesaarel sügisestel koristustöödel 1998. aastast saadik,» sõnab üks kuuest, kes endise Solli-Jüri talu ehk praeguse peremehe vanaisa maa peal pikki punapeete üles kisub ja neilt pealseid maha lõikab. Tema kõrval vihuvad sama tööd teha Eha Mühlberg, Silvi Läänesaar, Aili Vassiljev, Elle Koort ja Aime Suik.

«Tahame endile pensionilisa. Janeki juures töötame meelsasti — ta on väga hea peremees,» lisab Elle Koort.

Peale ilusa koristusilma oli äsja naistele rõõmu pakkunud tühjal peedipõllul uidanud kitsekari: üle kümne looma oli inimesi nähes valget sabapoolt välgutades minema jooksnud.

Kuuel Meleski naisel on ka ühine mure: 1. novembrist pole Meleskis enam postkontorit. Kust nad oma pensioni kätte saavad? Kas postiljon hakkab sellise rahalaadungiga ringi käima? Pangad ja nende rahaautomaadid asuvad ju kaugel.

Keset põlde töötab koorimisettevõte

«Talutöö lõpeb siin,» ütleb Janek Lass halli maja küljel asuvat laia varjualust kandvate sammaste vahel seistes ja vaatab, kuidas tõstukimees pool tonni sisaldava porgandikasti sammaste vahelt majja sisse tüürib.

Suve lõpul oli hoidla olnud teravilja täis, sellele järgnes kartul ning kõige lõpuks on suur ruum porgandi päralt.

Hoidla seina tagant algab osaühing Koorti Kartul, mis on osa nii Eeriksaare kui Väikesaare talust — kartuleid, porgandeid ja peete kasvatavate taludeta poleks köögivilja puhastavat ettevõtet ning oma töötlemisettevõtteta poleks köögiviljal küllaldast minekut. Peremehed on ühed ja samad.

Parajasti käivad mõlemad puhastusmasinad. Ühe taga jälgib puhastaja tööd Maie Lembavere. Suur kast täitub puhtusest säravate porganditega.

Teine masin on kartulite päralt. Lint käib ja sellele jooksevad põllumustad «Evita» mugulad, mis on nende kasvataja sõnul kollase sisuga ja maitsvad. Peagi libisevad ühekaupa teisele lindile mitte üksnes hoolikalt pestud, vaid ka kooritud kollakad kartulid. Ent mõnel neist on nii-öelda silmad peas ning järelpuhastus on Lea Areni, Angela Zirgu ja Marge Puraneni töö.

Järgmisel hommikul sõidavad keeduvalmite kartulitega täidetud plastikaatkotid, kokku 1200 kilo, Viljandisse maagümnaasiumi, Spari kauplusse, Mykene hulgilattu ja veel mõnda paika. Koormasse pannakse ka kooritud porgandeid.

«Töötame graafiku järgi. Meie põhilised tellijad on Viljandi ning Salvest Tartus ja Felix Põltsamaal,» räägib Janek Lass.

Parajasti on üks veok Saaremaal, kuhu läks ligi viis tonni kartulit, ja järgmisel päeval sõidab koorem Tallinna. Iga kuu kooritakse 50 tonni kartuleid ja 20 tonni porgandeid, sealjuures Salvest tellib üksnes kooritud köögivilja.

2001. aastal seisis samas paigas endise kolhoosi küün, mida keegi ei vajanud. Eeriksaare ja Väikesaare talu võtsid laenu, tellisid Viljandi EKE Projektilt selle rekonstrueerimise ja juurdeehitise projekti ning juba mõnda aastat üllatab see hall maja võõraid, et midagi sellist võib keskustest kaugel olla.

Väikesaare talu peremees Janek Lass pärineb Põhja-Eestist Anija vallast, ent on Kolga-Jaani kandis oma mees, sest päris emapoolse vanaisa Solli-Jüri talu ja ka vanaonu maad. Talle kuuluv majapidamine kannab siiski Väikesaare nime, mis on noore mehe enda looming — see sobis nii hästi teiste saare-lõpuliste kohtade kõrvale.

Kahe talu ühine porgandi- ja kartulikasvatus pole samuti juhuslik tegevus. Janek Lass on lõpetanud põllumajandusakadeemia aiandusagronoomina ning teab, kui sobivad on porgandile ja seemnekartulile turvasmullad.

ARVAMUS

Märt Laansalu,

Eeriksaare talu peremees

Me täiendame Janek Lassiga teineteist ja meie koostöö on tulevikku silmas pidades vältimatu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.56