Nagu kõneles ettevõtte tootmisjuht Margus Rekor, võimaldab 1600-ruutmeetrine hoone parandada nii toodete kvaliteeti kui pakkuda inimestele maksimaalselt mugavaid töötingimusi.

«Uus tootmishoone on meile ka omamoodi väljakutse: me saame näidata, et Eestis suudetakse toota maailmatasemel,» lausus Rekor.

Sveba-Dahleni juhatuse liikme Marge Tirgo jutu järgi on ettevõttel nüüd olnud juba kolm avamispidu.

«Esimene kokkupuude Sveba-Dahleniga oli 1995. aastal, kui Vilma soetas endale Eesti esimesed maailmatasemel ahjud. Neli aastat hiljem oli esimese tootmisüksuse avamine. Kui 2004. aastal ehitasime uue halli, uskusime, et sellest piisab,» meenutas Tirgo. «Varsti hakkas aga tunduma, et pinda on ikkagi liiga vähe ning 2006. aasta detsembris sündis otsus seda laiendada. Nüüd on meil kolm korda rohkem ruumi kui neli aastat tagasi ning kõik töötajad võivad lahedalt hingata.»

Ettevõtte Rootsi emafirma tehniline direktor Sture Silversved rääkis, et Sveba-Dahlen alustas Viljandis vaid kahe töötajaga 200 ruutmeeri suurusel pinnal. «Areng on olnud väga suur. Tehase laiendamise järel on meil nüüd peaaegu 4000 ruutmeetrit tootmispinda ning aasta lõpuks töötab ettevõttes loodetavasti juba 50 inimest.»

Viljandi linnapea Kalle Jentsi sõnul on linnal Sveba-Dahleni-taoliste ettevõtete edu üle eriliselt hea meel, sest tegemist tootmis-, mitte vahendustegevusega ning enamik toodangust läheb ekspordiks.

15 miljonit krooni maksma läinud tootmishoone rajamisel oli peatöövõtja aktsiaselts VMT Ehitus.

Praegu 47 inimesele tööd andev osaühing Sveba-Dahlen prognoosib käesoleva aasta käibeks 26 miljonit krooni ja kasumiks miljon krooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0