See Leola tänaval asuv kunagine ühiselamu kuulub Markee kinnisvarabüroole ning hoone teisel ja kolmandal korrusel asuvaid tube üüritakse elamispindadena välja. Ettevõtte juhi Reigo Rannu sõnul on kõik toad kogu aeg välja üüritud ning soovijatest on järjekord ukse taga. Foto: Peeter Kümmel

«Kõik korterid, mida üürile anda tahetakse, leiavad kohe soovija,» ütles kinnisvarabüroo Uus Maa Viljandi kontori juhataja Reet Raudsepp. Suure osa üürikorterite otsijatest moodustavad tema sõnul firmad, kes vajavad oma töötajatele ajutisi eluruume, ja kultuuriakadeemia tudengid.

Hind sõltub üürilisest

Hinnad on suure nõudluse tõttu aastaga jõulise hüppe teinud.

«Kui mõni perekond soovib üürida kolmetoalist korterit pikemaks perioodiks, on selle hind 3000—4000 krooni kuus,» pakkus Reet Raudsepp. «Aasta tagasi sai niisuguse korteri kätte paari tuhande krooni eest.»

Kõrgemat hinda küsitakse tema jutu järgi firmadelt, kes üürivad korteri lühikeseks perioodiks ja soovivad sinna korraga elama panna mitu inimest.

Enamasti tahavad säärastel tingimustel korterit üürida ehitusfirmad, kelle töötajad viibivad Viljandis kuni pool aastat. «Siis võib neljatoalise korteri hind ulatuda kuni 7000 kroonini,» arvas Raudsepp.

Et Viljandis on korterite üürile pakkujaid tublisti vähem, kui on soovijaid, kinnitas ka kinnisvarafirma Markee juht Reigo Rannu. Sellele firmale kuulub Viljandis Leola tänaval maja, kus üüritakse välja nii tube kui kortereid.

«Kõik toad on kogu aeg kasutuses,» rääkis Rannu. «Kui mõni tuba vabaneb, on tahtjatest pikk järjekord ukse taga.»

Reigo Rannu ütlemist mööda on üürikorterite hinnad tõusnud juba sedavõrd, et ühetoalise korteri eest tuleb hinnaks arvestada kuni 100 krooni ruutmeetri eest kuus ja sellele lisanduvad kommunaalmaksed.

Et hinnad tulevikus sama hooga edasi kasvavad, seda kinnisvaraspetsialistid ei usu.

«Päris taevasse nad ikka ei kerki ja mingist hetkest on korterit osta odavam kui üürida,» kõneles Reet Raudsepp.

Akadeemia saab pakkumisi

Hiljuti avaldas «Sakalas» üürikorterite ja -tubade leidmiseks kuulutuse Viljandi kultuuriakadeemia. Kõrgkool võttis endale tubade väljaüürijate ja tudengite vahendamise ülesande sellepärast, et enamik siia õppima tulijatest ei tunne Viljandit ning Ida-Virumaa noori kimbutab ka keelebarjäär.

Õppeasutuse haldusdirektor Tonio Tamra nentis, et reklaam on toonud neile hulga loodetud pakkumisi ning akadeemia majutusjuht on saanud ühiselamusse mitte mahtunud tudengitele eluaseme pakkuda. Üürikorterit otsivad akadeemia 750 tudengist tema väitel peaaegu pooled.

«Üldiselt peavad tudengid hindu liiga kalliks,» tõdes Tamra ning lisas, et ühiselamukoht on neile üldjuhul jõukohane. «Sinna paraku kõik ei mahu.»

Üürile antava toa eest küsitakse noorelt Viljandis lisaks kommunaalkuludele kuni 1000 krooni, ühiselamus on hind kaks korda odavam.

Koostööd tuba või korterit üürile anda soovivate viljandlastega pidas Tonio Tamra meeldivaks.

«Usun, et meie tegevuse kasu on kahepoolne,» märkis ta. «Kui Viljandi elanike arv väheneb, peaks tekkima ka kortereid, mida tahetakse välja üürida.»

VÕRDLUS

Tonio Tamra,

kultuuriakadeemia haldusdirektor

Tartus on muutunud üsna populaarseks, et üliõpilased ostavad endale õppima asudes korteri ja müüvad selle pärast kooli lõppu maha. Meie tudengid on üldiselt neist vaesemad ega suuda endale säärast skeemi lubada. Nemad otsivad ikka odavaid üüritubasid.

Üüriturg on pisike

Kinnisvarabüroo Uus Maa avas hiljuti Tallinnas ainult korterite üürimisega tegeleva osakonna. Viljandis sellist lähiajal plaanis ei ole, sest turg on liiga väike.

«Tallinnas on elamufond mitu korda suurem ja seal on ka palju uusarendusi tehtud,» selgitas Raudsepp. «Viljandis on viimastel aastatel kortermaju väga vähe ehitatud.» («Sakala»)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5