Ehkki Oviir on ise igapäevane roolikeeraja, ei tugine tema arvamus vaid isiklikele kogemustele. Sama hävitava hinnangu annab teedele äsja riigikontrollis valmis saanud audit.

Sellel aastal on riigieelarvest ja välislaenudest tee-ehituseks kavandatud 1,8 miljardit krooni. Küllap on aga suurem osa autojuhtidest Oviiriga nõus, kui ta väidab, et suurte summade kulumisest hoolimata ehitatakse meil ikkagi viletsalt. Tõendusmaterjali leiab sellele nii suurematelt maanteedelt kui linnadest, Viljandis näiteks Leola tänavalt.

Eestis kehtiva korra kohaselt peetakse kvaliteetseks teed, mis kestab 15 aastat. Meil aga on üsna tavaline, et juba aasta pärast teekatte mahapanemist tullakse esimesi parandustöid tegema. Näiteks tekkisid Pärnu-Ikla maantee kattesse sentimeetrilaiused praod vaid viis kuud pärast teelõigu uuendamist.

Lisaks kahtlustab riigikontroll nelja suurt ehitusfirmat kartellikokkuleppes. Selle tõttu maksis riik mitme kaaluka töö eest rohkem raha, kui algul oli planeerinud.

Iseenesestki mõista lükkavad tee-ehitajad sellised süüdistused ümber. Nemad toovad põhjenduseks väite, et tegemist oli rahvusvahelise hankega ja üksinda ei oleks Eesti ettevõtted seal läbi lüüa suutnud.

Kuigi ehitajad on oma õiguses veendunud ja kinnitavad, et mingisugust teeskandaali riigikontrolli auditist ei tõuse, võib arvata, et suuremad raputused on selles valdkonnas veel ees. Lõppude lõpuks oleks sellest kindlasti kasu, sest autoomanikud on ülearustest remondikuludest tüdinenud.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0