Kutsekomisjoni liikmed hindavad pagarite valmistatud odrakukleid. Et hinnangut anda, maitsevad nad küpsetisi ning vaatavad, kas nood on ilusasti kerkinud. Foto: Elmo Riig

Eile ja üleeile olid Viljandi ettevõttes Vilmix koos kuue firma pagarid ja kondiitrid, et teha Eestis esimest omataolist kutseeksamit.

Nagu ütles Eesti Leivaliidu tegevdirektor ja kutsekomisjoni esimees Urmas Nurk, muutub selline teadmiste kontroll kohustuslikuks.

«Kutseeksamit on vaja tööturu korrastamiseks, et firmad ei peaks ise spetsialiste koolitama,» selgitas ta.

Eksami läbinutele antav kutsetunnistus on tegevdirektori sõnul üks osa niinimetatud europassist, mis võimaldab neil minna tööle teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Eksamiandjaid oli 22

Vilmixis näitasid komisjoni ees oma oskusi 11 pagarit ja 11 kondiitrit.

Oma pagarid olid kohale saatnud aktsiaseltsid Lõuna Pagarid, Kalev/Vilma, Leibur, Fazer Eesti, Pere Leib Tootmine ja Lihula Leib, kondiitrid olid pärit aktsiaseltsidest Kalev Jõhvi Tootmine ja Kalev/Vilma, Lõuna Pagarid ja Pere Leib Tootmine ning osaühingust Pagaripoisid.

Vilmast tegid kutseeksami pagarid Janne Kustassoo, Kaja Lõiv, Kaire Tonni ja Ilme Nugis ning kondiitrid Kadri Marandi ja Kristel Saksniit.

Esimesena tuli sooritada test, milles oli küsimusi tehnoloogia, pagari- ja kondiitritoodete klassifikatsiooni, toorainete, seaduste, hügieeni ja muu kohta. Praktilises osas küpsetasid pagarid etteantud retsepti järgi tehtud taignast odrakukleid ja kohvisaiu ning kondiitrid valmistasid kevadlille küpsiseid ja puuviljatordi.

Andis uusi teadmisi

«Eksamil sain teada, mida ma oma ametist ei tea,» ütles Vilma pagar Janne Kustassoo, kes on tegelikult kondiitriks õppinud. Esimese küpsetajana oli tal veidi raskem. Näiteks said teised tema odrakuklite järgi vaadata, kas soovituslik temperatuur kergitab need ikka küllalt kohevaks.

«Enesetunne on hea, tundub, et eksam läks hästi,» arvas Vilma pagar Kaja Lõiv. Mõlemad neiud lisasid, et kui nad endale odrakukleid küpsetaksid, lisaksid nad retseptis antud ainetele veel näiteks porgandit, apelsini ja juustu.

Küpsetisi hindas komisjon, mille koosseisus olid leivaliidu liikmesettevõtete, kutsekoja ning eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse esindajad. Hiljem rändasid eksamitööd Viiratsi Lastekodu maiasmokkadele.

Kui pagarite eksamiga jäi komisjon rahule, siis mõne kondiitrineiu tehtud puuviljatordis oli ülearu sidrunhapet, nii et see pani hindajate suu õhkama.

Edaspidi võib taset tõsta

Eksami sooritanud pagarid ja kondiitrid saavad esimese taseme kutsetunnistuse. Edaspidi võivad nad oma taset tõsta, sest teadmiste kontrolli hakatakse korraldama ka teise ja kolmanda taseme saamiseks. Järgmine esimese taseme eksam on umbes aasta pärast.

Et kutsetunnistust taotleda, peavad pagarid ja kondiitrid pärast kooli lõpetamist vähemalt pool aastat töötama. Eksam on tasuline, kuid haridusministeerium maksab sellega seotud kulud kinni.

Seekord eksami sooritanud kondiitrid ja pagarid saavad kutsetunnistuse kätte 20. aprillil Tartu maamessil.

Arvamus

Urmas Nurk,
kutsekomisjoni esimees

Kutsetunnistus on pagarile ja kondiitrile vajalik, ilma selleta ei saa teatud seadmetele ligigi. Eksami sooritanud võivad teistes Euroopa Liidu riikides tööd leida, ilma tunnistuseta nad seda ei saaks.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5