Evald Okase majamuuseumi uksed on lahti iga päev. Foto: Tiina Sarv

Küll aga on linnakeses palju kunsti ja söögikohti. Peaaegu iga nurga peal on muuseum või kunstisalong ning sealsetele parematele kohvikutele ei saa Viljandi omad ligilähedalegi.

Meri ja muda

Haapsalu on kuurortlinn. Kirjade järgi keskmisest soojem merevesi (tänavu see küll külmakartlikke inimesi ujuma ei ahvatlenud) ja kuulus muda on sinna puhkajaid ja terviseparandajaid meelitanud juba paarsada aastat.

Kuurortides leiavad leevendust need, kel on kergemad närvi- ja liigesehädad, sanatoorses internaatkoolis ja juba viiskümmend aastat tegutsevas neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses püütakse aidata tõsisema tervisemure korral.

Põhjamaade Veneetsia

Põhjamaade Veneetsiaks ristitud Haapsalu sai linnaõigused 1279. aastal. Kolmest küljest merega piiratud linna rajati esimene mudaravila aastal 1825 kohaliku arsti Carl Abraham Hunniuse eestvõttel. Vaikne paik muutus kiiresti populaarseks kuurordiks.

Kuuldused meremuda ravivast toimest jõudsid Peterburi kõrgkihini ning nõnda kujuneski rohkete lahtede ja saarekestega pikitud kuurortlinn Peterburi rikka aadelkonna ja Vene keiserliku perekonna armastatud suvituskohaks. Haapsalus käis oma tervist parandamas ja kuninglikku vaikelu nautimas kokku neli keisrit, kelle rivi lõpetas Nikolai II.

Kuurordi hiilgeaegu meenutavad mereäärne promenaad ja sellel asuv puitpitsiline kuursaal. Kuursaalid olid kõigis suvituslinnades, aga vaid Haapsalus on see säilinud algsel kujul.

Imekaunis saalis teenindavad külastajaid kohaliku kutsehariduskeskuse õpilased. Toidud on maitsvad. Ainsa tõrvatilga meepotti lisavad räämas aknalauad, mis suursugusesse valgesse saali kuidagi ei sobi.

Keiserlikku hiilgust meenutab ka Põhja-Euroopa pikima katusealuse perrooniga raudteejaam. Sellesse Eesti kauneimasse jaama ei sõida rongid juba tükk aega, raudteegi on kuuldavasti üles võetud ja vanametalliks müüdud. Nüüd on seal raudteemuuseum ja bussijaam.

Peenema ja jõukama rahva käsutuses on Haapsalus jahisadam ja golfiväljak.

Kaunid Haapsalu rätikud

Tänu supelsakstele on Haapsalus kustumatu kuulsusega kaubaartikkel, Haapsalu rätid.

Selle kandi naised tegid varemgi ilusaid sooje rätikuid ja salle, aga peentele prouadele polnud need küllalt õrnad. Nii mõeldigi välja imeõhukesed rätid, mida virgad naised talv läbi kudusid ja mis suvel hästi kaubaks läksid.

Haapsalu käsitööseltsi esinaine Aime Edasi ütleb, et oskajal tegijal kulub räti valmistamiseks paar nädalat. Tema müüb kohalike naiste kudumeid Haapsalu südalinnas Ehte käsitöö- ja kunstikojas ning oskab iga asja kohta anda põhjaliku selgituse.

Aime Edasiga veidi asja arutanud, jõuan selgusele, et Tartu käsitööpoest mõni aeg tagasi kingituseks ostetud Haapsalu rätt oli sulaselge võltsing, sest üks õige Haapsalu rätt ei ole kunagi kootud ühes tükis — sellel on eraldi keskosa ja külgeõmmeldud pits.

«Kui pits külge kududa, jäävad sakid teistpidi: augud jäävad sakiks ja tihe osa sissepoole,» selgitab Aime Edasi ning lisab, et tema küll õigeid Haapsalu salle Tartus ega Tallinnas müügil näinud pole.

Loomulikult peab sall olema täisvillane, sest ainult täisvillane hoiab pärast raamimist vormi.

Minus saab võitu praktiline pool ja ostan endale paksema räti, mida oleks jahedaga hea ümber õlgade võtta. Saan müüjalt pika õpetuse, kuidas seda pesta ja hooldada, ning kinnituse, et seegi on ehtne Haapsalu rätt, mis sellest et paks. Tõepoolest, servapits on külge õmmeldud, muust ilust rääkimata.

Sealsamas on ka Haapsalu rätiku muuseum, kus tutvustatakse imelisi mustreid ja kuulsaid kudujaid. Haapsalu rätt on kingitud nii filmtäht Greta Garbole kui praegusele Rootsi kuningannale Silviale.

Ja millised on ornamentide nimetused: lehekiri, ubalehekiri, maikellukesekiri, kombineeritud maikellukesekiri, kroonprintsi kiri ning muidugi südametega Greta Garbo kiri.

Viljandist kaks korda väiksemas Haapsalus on nõnda ohtralt muuseume ja galeriisid, et mõni jääb esimesel korral kindlasti avastamata. Palju on juttu olnud Evald Okase muuseumist, mis rõõmustab huvilisi muu hulgas sellega, et on avatud kõigil seitsmel päeval nädalas.

Pean tunnistama, et ma pole kunagi olnud Evald Okase eriline austaja, aga tema muuseumi teisel korrusel (esimene on parajasti noorte autorite näituse päralt) ringi käies tekib aukartus selle mehe mitmekülgsuse, meisterlikkuse ja kõrge eani kestva loomeenergia ees.

Hoopis teist laadi looja on Epp-Maria Kokamägi, kelle õrn ja naiselik galerii on sealsamas lähedal. Ta elab ka ise Haapsalus.

Veel on selle linnaga seotud Livia Leškin ja sealt kandist pärit Viive Noor. Kuulsast Ilon Wiklandist ja tema muuseumist rääkimata.

Linnus, toomkirik ja ristimiskabel

Haapsalu vanalinnas on tervelt kolm hektarit suurt muuseumi täis: piiskopilinnuses võib uurida nii kaheksa sajandit tagasi laotud müüre, ürgseid raiddetaile kui trepikäike.

Kelder, kus hoiti vange, on rõske ja sünge. Mingit huvi katsetada ei paku keskaegsete jooniste järgi sündinud tehnikaimed, mida ühes paljudest keldritest demonstreeritakse. Pigem meenutavad nood keskaegseid piinariistu.

Meenub, kuidas meie tuntuim vanamuusik Andres Mustonen kunagi arutles, et tema otsustab ajastu vaimu üle muusika järgi ning keskaja muusika on väga rõõmus ja helge. Nojah, kui paljud siis ikka vanglakeldrisse sattusid...

Sealsamas on 1250.—1260. aastatel ehitatud toomkirik. Sajand või paar hiljem valmis ainulaadne ümara põhiplaaniga ristimiskabel, mille aknale ilmub augusti täiskuuöödel Valge Daam.

1992. aasta emadepäeval pühitseti ristimiskabelis emaaltar Nõukogude genotsiidis hukkunud Eesti emade mälestuseks. Selle tellis tuntud Tartu arst Heino Noor, kelle ema küüditati Siberisse. Altari madonna ja lapse kuju autor on skulptor Hille Palm.

Kuldselt kumavate piltide all

«Tuled Tallinna bussi pealt, linn on inimtühi, ninna tungib mudalõhn ja kostab kajakate kisa. Mu tuttavad on imestanud, mis mind siin hoiab. Aga kõik see hoiabki,» räägib oma kodulinnast Ehte käsitöö- ja kunstikoja poes leti taga seisev Aide Leit-Lepmets.

Ta peab kunstikoolis õpetajaametit ja ka tema enda pildid on selles poes müügil.

Kõneleme veel ühest Haapsalu üle Eesti kuulsaks saanud kohast, Müüriääre kohvikust. Olen seal juba käia jõudnud, saanud osa heast teenindusest, maiustanud maitsvate kookidega ja lausa sundinud end imemugavast toolist püsti tõusma.

«Haapsalu palgad ei ole ju teab kui suured, aga sinna ei ole kahju raha viia. Lähed talvel külmaga, soojendad end kaminatule paistel, jood tassi head kohvi ja sööd ühe maitsva koogi — midagi mõnusamat ei oska tahta,» mõtiskleb Aide Leit-Lepmets.

Müüriääre kohviku omanikuks peetakse ekslikult Anni Arrot. Tegelikult on omanikud Rein ja Marge Vatku. Kujunduse on teinud aga Anni Arro ja ka menüü koostab tema.

Kohvipoe kujundamisel on Anni Arrole abiks olnud kogu pere: seintel on ema Epp-Maria Kokamäe maalid ning kaunid lauad on teinud isa Jaak Arro ja keraamika õde Liisu Arro. Nii et perekohvik ikkagi.

Ja kuigi Haapsalus on palju mõnusaid paiku, meelitab just Müüriääre oma mugava mööbli, seintel kuldselt kumavate piltide ja värskete kookidega veel mitu korda läbi astuma.

Ämblikud andsid inspiratsiooni

Kohv joodud, hakkan kõndima sinnapoole, kus on minu ajutine peatuspaik. Vanad majad kahel pool tänavat on korda tehtud ning alati võib seal avastada mõne huvitava nikerduse, akna- või uksedetaili.

Muistsete ehitusmeistrite ilumeelt ja osavust paistavad aga imetlevat üksnes linna külalised. Ühelgi Haapsalu elanikul ei näi mingil kellaajal olevat vajadust mööda seda tänavat kõndida. Aga keegi neis majades ju elab. Ühes õues mängivad isegi lapsed.

Meresopi ääres ujuvad kajakad inimesele nõudlikult ligi ja ootavad saia — Soome turistide koolitus. Õhus lendavad ennenägemata suured kihulaseparved. Keegi räägib, et augusti lõpu poole algab ämblike rünnak.

Kas mitte ämblikuvõrke koristades ei saanudki Haapsalu naised inspiratsiooni ise midagi samasugust, ainult püsivamat luua? Nõnda ehk sündisidki Haapsalu rätikud.

MUUSEUMID

Haapsalus on palju muuseume ja galeriisid.

• Läänemaa muuseum

• Cyrillus Kreegi kortermuuseum

• Rannarootsi muuseum

• Sidemuuseum

• Eesti raudteemuuseum

• Haapsalu piiskopilinnus

• Evald Okase majamuuseum

• Epp-Maria Kokamäe galerii

• Haapsalu linnagalerii

• Iloni imedemaa

• Avatud ateljee

• Kuke galerii

• Haapsalu kunstikooli galerii

• Haapsalu rätiku muuseum

• Ants Laikmaa majamuuseum Taebla vallas

Allikas: «Haapsalu muuseumid ja galeriid»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5