Peeter Ruubel (1859—1929) Foto: Erakogu

Halliste kihelkonna Kaarli valla Sammaste küla Kääriku talu tanumail tähistati ja austati paika, kus see poiss võrsus ja meheks sirgus ning laulusõnad idanesid.

«Asi see hõisata ole üleval mäe otsas, kus tuul mängib kannelt ja päike peab viit! Aga kas oled laulu löönud ka sügaval hämaras orupõhjas, kus valvab sind vaid vana kurb mudane veskioja silm? Kas meenub tal mudase, settinud mälestustekoorma all tuttavat laulu kuuldes see poiss, kes seal tihti kaldast üles-alla jooksis ja kes mehena kirjutas selle ülistuslaulu sõnad — hümniks kodumaale «Kaunimad laulud pühendan sul». Kas ärgitab see laul natukenegi esivanemate vaime nende igaviku-unest?»

Nõnda kõlasid Rimmu külapäeva avasõnad, mis 12. augusti lõõskaval keskpäeval Kääriku talu asemel lausuti.

Külapäevast oli osa võtma tulnud rohkesti rahvast, noori ja vanu. Vanaisa kodukohta olid kaema tulnud ka Peeter Ruubeli lapselapsed ja nende järglased.

Ürgne kodu

Päev kujunes mulgilikult meeleolukaks. Peeter Ruubelit jäi meenutama mälestusküünal ning vanale pärnale paiga tähistuseks ja tänutäheks riputatud tammeokstest pärg. Segakoori esituses kõlas «Kaunimad laulud pühendan sul».

Pidu kulges lustlikult edasi Rimmu rahvatares, kus iluloojateks olid ansambel Viisivakk, Kõpu eakate klubi Härmalõng ja Abja segakoor Kaja. Oma vanaisa Peeter Ruubelit meenutas pojatütar Ene Ruubel.

Põlisest Kääriku talust on säilinud vaid maakividest ehitatud lauda rusud, needki juba võsastunud. Teerada Käärikule viib läbi Taru talu õue. See on Ruubelite suguvõsa algkodu, kus elati järjepidevalt üle 350 aasta.

Elulõnga katkestasid juuniküüditajad 1941. aastal. Säilinud on vaid trööstitud elumaja varemed.

Sellest talust põlvnevad ka käesoleva artikli autori isapoolsed esivanemad. Peeter Ruubel oli mulle vanavanavanalell. Sugulussidemetest selgituseks niipalju, et Peetri vend Mihkel läks elama Rimmu Veske tallu ja seal tuli ilmale minu vanavanaisa Mats Ruubel.

Rääkides loo hakatuseks selle kandi asustusloost, võib liialdamata kasutada sõna «ürgne». Vähemalt kahe ja poole aastatuhande vanusest kestvast asustusest annavad tunnistust Taru talu maadel asuv kalme ning otse selle vastas talu sissesõidutee ääres kõrguva muinasaegse hiiesalu jäljed. Need on mälestusmärgid muistsetelt esivanematelt. Teatavasti olid Sammaste küla esmaasukad Gotlandi viikingid.

Esimesed kirjalikud teated Sammaste kohta pärinevad 1504. aastast. Külana on seda esimest korda nimeliselt mainitud 1551. aastal.

1826. aastal sai Sammaste külas perekonnanime 63 perekonda. Nimepanekut Hallistes on uurinud Taru talu viimane peremees, seltsitegelane ja koduloolane Mats Laarmann. Tema andmetel anti Toksi talu peremehele perekonnanimeks Ruubel sellepärast, et ta oli mõisas õllepruulija.

Ruubelite suguvõsa pesa Taru talu osteti Õisu mõisalt päriseks 1865. aastal.

Niisugune oli taust, kus 1859. aastal sündis Taru talu vahetus naabruses asuva Toksi talu rentniku Peeter Ruubeli perre poiss, kellele pandi isa nimi Peeter. Kuus aastat hiljem osteti Kääriku talu ja koliti sinna elama. Kääriku Ruubelitel oli 11 last.

Maa sool

Põimides kokku ühe paikkonna aja- ja sellest pärineva mehe kujunemislugu, võib Peeter Ruubeli kohta tarvitada väljendit «maa sool» selle kõige paremas mõttes. Ta oli ju ligi 40 aastat Paistu ja Kõpu kihelkonnakooli juhataja ning üks Rimmu raamatukogu asutajaid.

Vallakooli kursuse võttis Peeter Ruubel vanema venna Jaagu juhendamisel läbi jaanipäevast septembrini. Vend andis pühapäeval kella 8—12 kogu nädala ülesanded kätte. Suulisi aineid tuli õppida karja juures, kirjalikke töid sai teha lõunaajal ja õhtul.

1871. aastal pääses Peeter Ruubel õppima Viljandi kihelkonnakooli, mille ta lõpetas 1873. Õpingud jätkusid Viljandi kreiskoolis 1877. aasta juulini. Lisaks õppekavas ettenähtule võttis ta eratunde ladina ja prantsuse keeles ning võimlemises, sest tal oli kavas minna edasi õppima Peterburis asuvasse polütehnikumi. Kodutalu suured võlad ei võimaldanud seda plaani ellu viia.

1877. aastal sai Peeter Ruubel abiõpetaja koha Karksis. Pärast kihelkonnakoolmeistri eksami sooritamist jäi ta õpetaja ametit pidama 37 aastaks. Ta töötas Karksis aastatel 1877—1880, oli Paistu kihelkonnakooli juhataja 1880—1899 ning Kõpu poeg- ja tütarlastekooli juhataja 1899—1914.

Nagu mainitud, valiti Peeter Ruubel 1880. aastal Paistu kihelkonnakooli juhatajaks, teiseks õpetajaks ja organistiks sai aga Friedrich Saebelmann. Algas 19 aasta pikkune koostöö. Paistu koolis tegeldi palju muusikaga, ühiselt loodi laule, mida ka lastele õpetati. Tuntuks said «Kevadine noorus», «Jahilaul», «Kevade ootel» ja praeguseni lauldav «Kaunimad laulud pühendan sul».

Peeter Ruubel on fikseerinud, et see kogu Eestis tuntud laul, milleta ei kujuta ette ühtki üldlaulupidu, luuletati ja viisistati Karksis 1878 — samal aastal, kui alustas ilmumist Carl Robert Jakobsoni «Sakala». Laulu esitati esimest korda Karksi koolipeol. Paistus lõi Peeter Ruubel ka heatasemelise kooliorkestri, mis tegutses tema juhatusel 1899. aastani, mil ta sealt lahkus.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.88