Nordea panga Viljandi kontori juhataja Jaan Paaveli hinnangul läheb uustulnukal vanade olijatega suuremaks võitluseks eluasemelaenude pärast. Foto: Elmo Riig

See on andnud ja annab edaspidigi tagasilööke meie elukvaliteedis.

Rahvapärimuses peeti puid ja metsa pühaks, tänu sellele kujunesid reeglid metsa kasvatamisel, iseäranis raiumisel.

Kehtis kirjutamata seadus, et metsast võib võtta ainult sellist puud, mida parasjagu tarvis. Kütusetarbe rahuldas hagu, majapidamise kohta valmistati mitusada kubu.

Aeg on oluline

Ehituseks ning laudsepa- ja tisleritöödeks raiuti tarbepuitu kindlal ajal, kusjuures tähtsad olid puu asupaik metsas ning tema välised tunnused ja kõla. Reeglitest kinnipidamine pidi tagama puidu kõrge kvaliteedi ja ilmastikule vastupidavuse. See oli just tähtis palkseinte, ukse- ja aknalengide, sarikate ning muude välisõhuga kokku puutuvate ehitusdetailide puhul.

Vaatame, mida ütlevad selle kohta kättesaadavad kirjalikud allikad ning rahvapärimus.

Kuidas valiti ehituspuitu?

Juba renessansiajal teati, et kvaliteetpuitu ei valita metsatüki lääneservast, sest seal on puu kõige halvem. See on kiiva tõmbunud, kaldub murduma, sisaldab rohkem maltspuitu kui mujal ning ka mädanikku on seal rohkem. Eriti sobimatu on lääneservast võtta mööblipuitu.

Metsa lõunaservas on puud paremad, kuid soojas kasvanuna on need kuivavõitu ja ebaühtlase kvaliteediga. Metsa külmades osades, põhja ja ida pool, säilitavad puud rohkem toitaineid, neis on niiskus paremini jagunenud, nad on paremini küpsenud ning neis on vähem maltspuitu.

Parima kvaliteediga on puud metsatüki idaservas. Nii et mööbli, akende ja uste valmistamiseks tuleb puitu varuda sealt või metsa keskelt.

Ka Põhjamaadest on paarisaja aasta taguseid andmeid ehituspuidu kvaliteedi uurimise kohta. Nenditakse, et puud, mis kasvavad metsa või mäe põhjaküljel, on tavaliselt sirgemad ning nende puit on tihedam, peenem, raskem ja kõvem kui lõunaküljel kasvavatel puudel. On oldud arvamusel, et puu põhjapoolne külg on kõige kõvem. Nii soovitati see ära märgistada ja panna palkhoone ehitamisel väljapoole.

Kõik vanad ehituskäsiraamatud määravad ehituspuu minimaalseks vanuseks 140—200 aastat.

Parimad männid kasvavad lahjas nõmmemullas. Nii tekib aeglaselt kasvanud tiheda süüga puit. Kõige kvaliteetsemad kuused sirguvad aga sooserval.

Puud, millest valitakse kvaliteetpuitu, peavad kasvama külg külje kõrval, et tüvi oleks oksteta ja tihe. Keeritsjat tüve ei saa pidada heaks ei puusepatöödel ega ehitusel.

Puu peab olema küps, mis tähendab seda, et kasv on juba peaaegu peatunud ehk viimased aastarõngad peavad olema võimalikult kitsad.

Männi korralikkus on näha selle toorest ladvast ja paksust korbast. Sellest kõrgemal on hea puu koor kollane ja võrkjalt täis õhukesi lipendavaid kooreribasid.

Hea kuusk on terve, ilma vaigujooksuta ning selle alumised, tihedas metsas kuivanud oksad ripuvad peaaegu otse alla.

Kui puu on langetatud, kontrollitakse selle kvaliteeti lähemalt. Selleks soovitatakse kirvesilmaga lüüa puu ühte otsa. Kui samal ajal teises otsas, kõrv vastu puud, kuulata ning hääl on selge ja kajab hästi, on see märk, et puu on suurepärane ja terve. Mida vähem on kaja ja mida sumedam on hääl, seda rohkem vigu puus on.

Niisugune kuulamine nõuab kogemusi, kuid asjatundja võib hääle järgi määrata ka kasvava puu headust.

Kaja helitugevus ja kvaliteet sõltuvad ilmastikust ja pinnasest. Seda tõendab resonants- ehk kõlapuit, mida saadakse kindlatest kohtadest ja mida kasutatakse muusikariistade valmistamiseks.

Soome kogemuse järgi on heas puistus kõrgeima kvaliteediga puid umbes üks sajast.

Juba antiikajal teati, et tarbepuiduks tuleb okaspuud langetada talvel ja lehtpuud sügise algul. Lehtpuud jäetakse laasimata, et lehestik aurustaks puust üleliigse vee.

Millal ehituspuu langetati?

Rootsis tehtud koormuskatsete tulemusena selgus XIX sajandi lõpul, et detsembris enne talvist pööripäeva langetatud männi palk on selgelt tugevam kui jaanuaris või veebruaris langetatul. Samuti võitis detsembris langetatud puit kuusteist aastat kestnud mädanikule vastupidavuse katses veebruaris langetatu.

Vana arusaama järgi on talvel raiutud puit vastupidavam seetõttu, et mahlad tüves on miinimumis ja puit on kuivem. Tegelikult on puu niiskusesisaldus talvel isegi kõrgem kui suvel. See-eest on seeni ahvatlevaid lahustuvaid toitaineid, vabu suhkruid, puidus talvel vähem ja tärklist, mis on seentele mitteomastatav, rohkem.

Talvisel ajal langetatud puu paremat mädanikule vastupidavust on täheldatud nüüdisaegseteski katsetes. Talvel ei liigu ka putukad, kes levitavad seeneeoseid. Seeneeoseid on üldse õhus vähem ja nad ei hakka kasvama.

Kuidas kuivatati tarbepuu?

Tugeva ja hea mööbli ning igikestvate aknaraamide ja välisvoodrilaudade saamiseks tuli hoolikalt valitud ja langetatud puu õigel viisil kuivatada, sellest sõltus umbes pool puidu vastupidavusest.

Et saada puitu, mis ei praguneks, tuli langetatud tarbepuud kõigepealt osaliselt koorida. See aeglustas kuivamist. Alles poolkuiv palk kooriti täielikult või tahuti kahelt poolt ja laoti kuiva kohta virna, et tuul vahele pääseks.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5