Puudeuurija Hendrik Relve sõnul jääb Eesti kõrgemate puude järjestus samasuguseks nagu varem ning vahepeal esikohale tõusnud Loodi lehis peab leppima teise kohaga.

"Reedel mõõdetud puudest osutus kõige kõrgemaks Järvselja kuusk, mis on varemgi rekordiomanik olnud," kõneles Hendrik Relve. "Kuuse latv on küll veidi kuivanud ja näha on raugastumise märke, kuid pärast viiest küljest mõõtmist osutus ta ikkagi kandidaatidest kõrgeimaks."

Rekordpuu kõrguseks tunnistasid metsateadlased 44,1 meetrit.

Uurijad mõõtsid igaks juhuks üle ka Järvseljal asuva Eesti kõrgeima männi ning said tema kõrguseks 43,3 meetrit.

"Loodi Püstmäe lehise kõrgus on 43,9 meetrit," lausus Relve. "Eesti kõrgeimale puule jääb ta alla 20 sentimeetriga."

Loodusemees tõdes, et niisuguseid väikseid vahesid on võimalik 44-meetriste puude puhul kindlaks teha ainult ülimalt täpse mõõduriistaga. Reedel tegid puude uurijad mõõtmisi elektroonilise teodoliidiga.

"Tiit Maaten tegi koos meiega huvi pärast mõõtmisi metsameeste kõige täpsema mõõduriista Vertexiga ja tema sai Loodi lehise kõrguseks korduvalt kaks meetrit rohkem," rääkis Relve.

Tema selgituse kohaselt võib seda nimetada süstemaatiliseks veaks. "Kogu saladus peitub selles, kui kaugelt puud mõõta. Kui puu kõrgus ja mõõtmise kaugus on ühesuurused, tekib trigonomeetria seaduspärasuste kohaselt võrdhaarne kolmnurk ja see tekitabki süstemaatilise mõõtmisvea."

Puudeuurija Hendrik Relvet ajendas Eesti rekordpuid uuesti üle mõõtma "Sakalas" augusti lõpul ilmunud artikkel. Selles väideti, et kuigi pikka aega on Eestis kõrgeimaks puuks peetud üht Tartumaa kuuske, kuulub uhke tiitel hoopis Loodi Püstmäe 46-meetrisele lehisele.

Kõnealuse fakti andis ajalehele teada Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi doktorant Tiit Maaten, kes oli rekordlehist ise kolme aasta eest mõõtmas käinud.

Hendrik Relve oli Eesti rekordpuud viimati üle mõõtnud seitse aastat tagasi.