Kuigi lossimäed on ka praegu turistide meelispaik, usuvad Viljandi turismikorraldajad, et paika saaks senisest huvitavamalt välja pakkuda. Foto: Lauri Alver

Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak soovitab mõelda eelkõige lastele ja noortele. «Näiteks võiks linnamägi olla osa poiste seiklusrajast või ajastuhõnguline teemapark,» pakub ta.

Samal teemal: Rakvere linnus näitab teed

Samuti tõstatab ta küsimuse, kas lossimäed peaks olema avatud või suletud paik.

«Rakvere linnus on suletud territoorium, kuhu pääseb raha eest. Juhul kui soovime, et mõni ettevõtja meie lossimägedes regulaarselt atraktsioone korraldaks, tuleks piirkond selleks sulgeda,» selgitab ta.

Pihlak tuletab meelde, et rippsilla taga on kasutamata ja võpsikusse kasvanud mäed. «See piirkond tuleks kasutusele võtta, samuti võiks sealt viia jalutusrada alla järve äärde.»

Muuseumi juhi arvates oleks lossimägede tuleviku kujundamiseks vaja korraldada avalik arutelu. «Oma sõna võiksid öelda kõik asjast huvitatud kodanikud, ka meie linna külalised. Ma ei taha, et ametnikud tagatubades kõik vaikselt ära otsustaksid,» sõnab ta.

Varemed olgu nähtavad

Viljandi avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kull on nõus, et lossimägesid tuleks rohkem eksponeerida. Ühtlasi tuletab ta meelde, et tegemist on muinsus- ja maastikukaitsealaga, kus iga ettevõtmine nõuab väga põhjalikku läbimõtlemist ning tundlikku lähenemist.

Kull peab oluliseks parandada infrastruktuuri ja toonitab, et lossipark peab olema senisest paremini ligipääsetav. «Varemed tuleb muuta nähtavaks ja kergesti leitavaks, sinna peab pääsema nii jalgsi kui jalgrattaga, samuti lapsevankri või ratastooliga. Tähtsad on ka suunavad viidad ning see, et kohapealt leiaks palju informatsiooni.»

Tema ettekujutuses võiks lossimägede vaatekohad olla tähistatud, seal võiks eksponeerida väljakaevamistel leitud esemeid ja viidata piknikupaikadele.

«Tänapäeval tahavad inimesed osaleda ja oma kätega midagi koju kaasa võtmiseks valmis teha. Ajastutruud käelised tegevused, õpitoad, rolli- ja vaatemängud annaksid selleks kindlasti hea võimaluse,» on Kull veendunud.

Rollimäng tooks müüride vahele elu

Lossipark on suurepärane paik kultuuriürituste korraldamiseks ja Krista Kull tuletab meelde, et seda on Viljandis ka edukalt tehtud.

«Kirsi- ja Kaevumäe kontserdid on olnud elamusterohked ning meeliülendavad. Neid kiidavad ühtviisi nii kohalikud kui külalised. Muusika, maaliline loodus, iidsed varemed — need kõik loovad hea sünergia. Võib-olla pole Kaevumägi viimastel aastatel leidnud piisavalt kasutust vabaõhuteatri paigana,» tunnistab ta.

Kull on rõõmus, et lossimägede potentsiaali on väga edukalt kasutanud Viljandimaa noortekeskuse rollimängijad, kes on seal korraldanud mõõgavõitlusi ning imiteerinud vana aja elu. «Nende hakkajate noorte rollimänge saaksid kõrvalt jälgida ka teised.»

Ta usub, et järgmise aasta kevadel valmiv pärimusmuusika keskus, mille kohvik loodetavasti õue laieneb, annab lossimägedele uue hingamise ja toob rahvast juurde.

Turistid on seni rahul olnud

Viljandi turismiinfokeskuse juhataja Angela Aru ei ole kindel, kas lossimägedes tulekski midagi suurt muuta. «Paljud turistid naudivad vaadet ja on nähtuga väga rahul,» lausub ta.

Siiski ei ole tal midagi selle vastu, kui lossimägedesse kerkiks vaateratas või kohvik. Lisaks võiks tema meelest paigaldada pimedaks ajaks lisavalgustust ja parandada ligipääsetavust.

«Kindlasti tuleb järgida muinsuskaitse nõudeid,» rõhutab ta.

ARVAMUS

Kalle Jents,
linnapea

Olen välja käinud lossimägedesse köisraudtee rajamise plaani. Esialgu jälgime, kuidas suhtub ettepanekusse avalik arvamus. Köisraudteed tuleb vaadata osana järveäärse ala arendamisest.

Korda peab tegema kogu piirkonna alates spordiväljakust, paadisillast ja rannapromenaadist ning lõpetades teisel pool järve asuva Närska mäe ning terviserajaga. Köisraudtee on selle arenduse kulminatsioon.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5