Pole kahtlust: bussijaam on üks tähtsamaid avaliku funktsiooni täitjaid.

VILJANDI BUSSIJAAMA hoonet on arendatud erakapitali abiga. Linn pakkus hoonestusõiguse välja 2001. aastal ning sai vastutasuks uue bussijaama koos seda ümbritsevate äridega.

Paljud rõõmustasid tänapäevase bussijaama valmimise üle, kuid nii mõnelegi tundus hoone pigem kaubamajana, kus on ühissõiduki ootajatele jäetud vaid väike nurk. Tõsi, ootesaali asemel näeme kokkusurutud trepikojaesist ruumi.

Nüüd oleme saanud jõukamaks ning tahame näha bussijaama väärikamana. Soovime, et hoone välisilme oleks kaunim, ootesaal suurem ja pingid ilusamad, väljavaade rohelisem ning et ruumis oleks rohkem õhku. Bussijaam on ju meie linna ja maakonna visiitkaart.

LINNARUUM EI tähenda pelgalt hooneid. See tähendab ka paljut, mis hoonete vahele jääb. Kahjuks pole hoonestusõiguse tingimused kohustanud bussijaama puhul hoonestajat mõtlema kvaliteetse linnaruumi peale.

Arendaja tõenäoliselt ei soovigi teha suuri kulutusi linnakeskkonna parandamiseks. Seetõttu ei näe me seal näiteks kunstilisi väikevorme, ilusaid pinke ega haljastust.

BUSSIJAAMA HOONE arendamiseks on kaks stsenaariumi, mille vahel reedel kokku tulev Viljandi linnavolikogu otsustab.

Esimese kohaselt jääb linn kinnistu omanikuks ning tal on võimalik selle arengut suunata. Kui ärihuvid ei taga bussijaama funktsioone vajalikul määral, saab linn suuri muudatusi kavandada jälle pärast hoonestusõiguse aja möödumist.

Seni saab ta nõuda ainult nii-öelda mõistlikus mahus bussijaama pidamist.

Kas see mõistlik maht on juba saavutatud või missugune on see homme, jääb iga otsustaja subjektiivseks arvamuseks. Kahjuks ei ole linnal lähiajal võimalik hoonestajalt olukorra olulist parandamist nõuda. Halvimal juhul peab Viljandi praeguse bussijaamaga läbi ajama veel 44 aastat, mil lõpeb hoonestusõiguse tähtaeg.

TEISEL JUHUL hoonealune maa erastatakse ja bussijaama hakkab arendama selle maa omanik. Ka siis pole bussijaama areng tagatud, sest tingimused on täpselt samad, mis hoonestusõiguse korral.

Arendajal on kohustus taluda mõistlikus mahus bussijaama funktsiooni ainult 44 aastat ja selle aja möödumise järel võib juhtuda, et eraomaniku ärihuvid ei taga selle funktsiooni säilimist. Võib koguni juhtuda, et linn peab bussijaamale uue asukoha otsima.

Samas on võimalus, et arendaja soovib terminali tähtsust suurendada ning teeb juurdeehitistesse korraliku ootesaali, loob istumisvõimalused ja muud mugavused.

Sel juhul jääb üle ainult loota, et bussijaama pidamine oleks hea äri ja omanikule kasumlik. See, kui kvaliteetse avaliku ruumi ja korraliku hoone saame, sõltub suuresti arendajast.

MINULE MEELDIKS, kui hoone juures oleks mõni purskkaev, linnakujunduslik väikevorm või vähemalt ilusad pingid. Kas samamoodi mõtleb ka omanik, seda ei oska arvata, kuid linn neid tõenäoliselt eramaale ei raja.

Ärimehe soov hakata pärast maa erastamist seal tegevust arendada on tervitatav. Kas see areng on kasuks ka bussijaamale, seda näitab ainult aeg.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3