| |
|
 |
Pärast kuju avamist jalutasid noored ja vanad Paistu spordiväljakule, kus algas valla esimene rahvatantsupidu.
Foto: Elmo Riig |
 |
Paistu rahvas keerutas jalga esimesel rahvatantsupeol
29.07.2008 00:01
Maris Tamm, sakala@sakalakirjastus.ee
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Nädalavahetusel peetud Paistu päevade kõrghetkedeks kujunesid Mulgi mehe kuju avamine ning valla esimene rahvatantsupidu.
Laupäeval Paistus avatud Mulgi mehe skulptuur on maakonnas teine omasugune. Vallavanema Ene Saare sõnul kergitab suur istuv mees tulijatele tervituseks kaabut Muri talu maal, asula esimese hoone kõrval. Muri perenaine Laine Verner oli kuju üle rõõmus. «Olin Mulgi mehe paigutamisega Muri talu maale kohe nõus. Päris tore, et nüüd on ka Paistul lisaks teistele kihelkondadele selline omataoline kuju,» ütles Laine Verner.Kuju loodi peremehe näo järgi Kunstnikud Hedi Roots ja Lea Armväärt on kuju loonud Muri talu vanaperemehe Mats Neumanni järgi. Laine Verneri vanaisa Mats Neumann ehitas XIX sajandil esimese Paistu kaupluse, pagaritöökoja, postkontori ja politseihoone. Kõik need hävisid paraku 1941. aasta suures tulekahjus. Laine Verneri sõnul oli tema vanaisa XIX sajandi lõpul ning XX sajandi algul väga toimekas ka ühiskondlikus elus. «Ta oli Aidu valla kohtu peamees, kiriku vöörmünder ning Paistu vabatahtliku tuletõrjeseltsi asutaja,» loetles Verner. Mulgi mehe materjaliks oli Loodi mõisa pargist pärit tamm, mis oli vallavanema sõnul maas olnud juba ligi kümme aastat. Kuju arhitekt on Jaak Adam Looveer. Selle aluse rajasid aktsiaseltsi Pärlin töömehed ja haljastuse eest hoolitseb osaühing Floreas. Skulptuuri avamisel esinesid Holstre folkloorirühm Ilolatse ja Abja segakoor Kaja. Üritusele oli kutsutud ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes on Mulgi kultuuri instituudi patroon, kuid president Paistu ei jõudnud. Esimene rahvatantsupidu oli menukas Pärast skulptuuri avamist jalutas rahvas puhkpillimuusika saatel spordiväljakule, kus peeti valla esimene rahvatantsupidu. Esinesid seitse rühma Paistust, kaks rühma Lätist Burtnieki vallast ja üks rühm Saksamaalt Bippenist. «Kõik läks nii, nagu oli planeeritud, rahvast oli palju ning üritus kujunes populaarseks,» rõõmustas vallavanem Ene Saar. Tema andmetel oli esinejaid umbes 130 ning pealtvaatajaid üle kolmesaja. Paistu päevi peetakse igal aastal, kuid tänavu sooviti need korraldada suurejoonelisemalt. Rahvatantsupeo idee pärines vallavanemalt. «Eelkõige tähistasime riigi sünnipäeva ning mis sobiks selleks paremini kui üks rahvuslik pidu. Vallas on kümme tantsurühma ning seepärast otsustasime korraldada tantsupeo,» rääkis Saar. Paistu päevadel jagus huvitavat igaühele. Vana-Polli talu seinal avati Aidu ja Paistu endise vallavanema Hans Ulgi mälestustahvel, müüdi oksjoni käigus Paistu Saksamaa partnervalla Bippeni pagari küpsetatud kooke ning spordihuvilised võisid osa võtta Holstre-Paistu maantejooksust. Õhtul mängis tantsuks bänd ning südaööl rõõmustas silma ilutulestik. PIDU Reedest pühapäevani kestnud Paistu päevadel peeti meeles mitut tähtpäeva: • Eesti Vabariigi 90. aastapäeva, • Paistu esmamärkimise 774. aastapäeva, • kauaaegse tantsujuhi Meeli Kadaja juubelit. Allikas: korraldajad
|