| |
|
 |
22-aastane Timothy Jarman veedab palju aega oma stuudios muusikat luues. Päikesepoisi näost ei kao naeratus hetkekski.
Foto: Liis Saar |
|
Staarisaates kuulsust kogunud britt kavatseb Viljandisse jääda
29.07.2008 00:01
Egon Valdaru, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 TV 3 saates «Eesti otsib superstaari» kümne finalisti hulka jõudnud Timothy Jarman usub, et on Viljandis oma õnne leidnud, ja kavatseb siin veeta kogu ülejäänud elu.
«Kas minu kodus sobib?» küsib Timothy, pakkudes intervjuu andmise paigaks oma elamist. Õige pea ronime kesklinnas asuva vana puumaja teisele korrusele. Korteriuksest sisenedes jõuame modernselt hubasesse paika ning võtame istet toas, mida selles leiduva kaadervärgi põhjal võib pidada muusikastuudioks.«Siin muusikat tehes kulutan suurema osa oma vabast ajast,» selgitab peremees. Armastab Viljandit Eestisse jõudis Londonist pärit Timothy esimest korda aasta tagasi kevadel, kui tuli Inglismaalt Viljandisse kolinud sõbrale külla. «Tundsin kohe, et Viljandi on paik, kus tahan elada. Siin meeldib mulle kõik!» hõiskab noormees. «Juba paar päeva hiljem otsustasin, et soetan endale siia elamise.» Olles augusti lõpul Eestisse naasnud, ostis ta esimese korteri, mida oli vaatama läinud. «Teiste pakkumistega ma ei tutvunudki. Tegin otsuse pärast ööpäevast kaalumist. Mu isa ütles seda kuuldes, et olen hull.» Timothy usub, et tegemist on väga hea ostuga. «Inglismaal peab nii heas kohas elupaika soetades olema ikka väga rikas, seal on kõik mõttetult kallis. Siin saan elu nautida ega pea kartma, et mu pangaarve külmutatakse. Pealegi on tänu infotehnoloogia vahenditele võimalik töötada kõikjal maailmas.» Peab oma firmat Timothy kirjeldab Viljandit kui mõnusat ja rahulikku elupaika, kus jätkub ka tegevust. «Mu lemmikkoht on lossimäed, sealt avaneb järvele tõeliselt maagiline vaade.» Ta kinnitab, et ei igatse Pärnusse, Tartusse või Tallinna, sest see oleks sama kui naasta tormlevasse Suurbritanniasse. Elatist teenib Timothy oma firmaga Jarman Distribution. «Impordin alkoholi ja energiajooke. Müün neid baaridele, restoranidele ja hotellidele,» selgitab ta. Sellest suvest toob ta Eestisse ka ehitusmaterjale. Hull muusika järele Timothy vaba aeg kulub enamasti muusikat kirjutades. «Praegu viimistlen oma laule. Uute lugudega astun üles vaid siis, kui tunnen, et need on perfektsed,» selgitab ta. Mõnikord annab noormees väikse kontserdi Tallinnas, Viljandis või Pärnus, kus tal on ka oma mänedžer. Timothyl on seljataga mitu aastat muusikakooli. «Kümneaastaselt panid vanavanemad mind klaverit õppima. Harjutasin seda neli-viis aastat, aasta õppisin veel tšellot. Paraku lõpetasin muusikaga tegelemise 16-aastaselt — see oli olnud rohkem vanavanemate soov,» jutustab ta. Kolm aastat hiljem jõudis noormees ringiga selle juurde tagasi. «Hakkasin hobi korras laule kirjutama ja asusin ülikooli muusikatehnoloogiat õppima. Muusika loomine ja muu praktiline tegevus mulle meeldis, aga akadeemiline pool, mis nõudis kirjatööd, ei passinud sugugi,» põhjendab Timothy seda, miks kool aasta hiljem pooleli jäi. Enne ülikooli minekut õppis ta kaks aastat kolledžis näitlemist. «Sellest hoolimata olen väga kehv näitleja,» krimpsutab inglane nina. Fännab Viljandi Tulevikku Timothy teine armastus muusika kõrval on jalgpall. «Inglismaa jalgpall ja Manchaster United on maailma parimad!» teatab ta hoogsalt. «Inglismaal käisin igal nädalal jalgpallitrennis, aga Eestis olen vaid korra mänginud.» Ta lisab, et Viljandi Tuleviku mänge on ta siiski vaadanud ja selle fänniklubiga liituks meeleldi. «Mu füüsiline vorm kipub kehvaks jääma, seega olen väga huvitatud meeskonnast, kus saaksin ise mängida. Kas Viljandi Tulevikul pole mõnda meeskonda, kus koha leiaksin?» Timothy kinnitab, et tal pole olnud raske sõpru leida. «Kui Eestisse tulin, käisin Viljandi ööklubides, tutvusin seal inimestega. Nemad omakorda viisid mind kokku oma tuttavatega ja nii ta läks...» Eriti palju uusi sõpru ja tuttavaid on ta leidnud tänu saates «Eesti otsib superstaari» osalemisele. «See oli väga meeldiv kogemus.» Inglase meelest pole eestlastega raske kontakti saada. «Algusest peale on inimesed tulnud minult küsima, kes ma olen ja kust tulen,» lausub noormees. Eesti keelega on lood aga seniajani kesised. «Keeled ei jää mulle eriti hästi külge, peale emakeele ma midagi muud ei oskagi,» kurdab ta. «Pealegi kõnelevad siin kõik minuga inglise keeles.» Küsimuse peale, millal ta eesti keeles intervjuusid andma hakkab, mõtleb Timothy pikalt ja lausub: «Usun, et nelja aasta pärast. Vähemalt aru saan siis kindlasti. Praegugi üllatan vahel sõpru sellega, et saan mõnest lausest aru.» Timothy toonitab, et peab eesti keele omandamist väga tähtsaks. Ta on sõpradega oma sõnul palju mööda Eestit hulkunud. «Olen siin rohkem ringi liikunud kui Inglismaal. Jaanipäeva veetsime Paistu lähistel. Seal on üle võlli kiik. Proovisin ka, aga närvid vedasid alt ja eriti kõrgele kiikuda ei julgenud.» Tähelepanuga harjunud Tunnise vestluse käigus ei kao naeratus Timothy näolt hetkekski ja objektiiv ei näi teda põrmugi häirivat. «Olen sellise tähelepanuga harjunud. Mul pole ajakirjanike vastu midagi,» lausub noormees. Intervjuu ajal astub korterisse kena tütarlaps, kes ajakirjanikku nähes targu eemal püsib. «Eestlannast armsamaga kohtusin esimest korda läinud aasta algul ja nüüd oleme paar. Oma pruudi ja Eesti juurde kavatsen jääda elu lõpuni. Viljandi on minu kodu, kus tunnen ennast suurepäraselt!» ütleb Timothy õnnelikult õhates. ARVAMUS Keit Triisa, staarisaate finalist Timothy on hästi sõbralik. Keelebarjääri tõttu suhtlesid algul saates temaga väga vähesed, aga rõõmsameelse ja laheda inimesena, leidis ta varsti palju sõpru. Sõitsin tema autos pidevalt Viljandi ja Tallinna vahet. Timothy on väga andekas. Ta tahab kõike ise teha, ei otsi kuulsaid mänedžere ning on südamega muusika küljes.
|
