Üks Peeter Sadama suuremaid kirgi on muusikategemine. Ta on mänginud bändis nii õpilase kui õpetajana, sõjaväes ja ka koolidirektorina. Praegugi leiab ta vahel mahti, et kitarr kätte võtta, kuigi varasemaga võrreldes juhtub seda üha harvem. Muusik on ka tema poeg Marek Sadam, kes laulab ansamblis N-Euro. Foto: Aivar Aotäht

Korraks saab kuu pilvedest võitu ja kaugusest hakkab justkui tellitult kostuma huntide ulgumist.

Märkan, et ma pole sel metsateel üksi. Eemalt läheneb tume kogu. Väike täpp kasvab, kuni hakkab meenutama meest. Sellist suurt kasvu ja tursket, tõelist timukmafioosot.

Kuu valgustab tema kantis siilisoengut, jõulist ja sihikindlat nägu ning jope all vormuvaid muskleid. Süda vajub saapasäärde: eluga ma täna siit küll ei pääse!

Just selline mulje võib tekkida esimesel kohtumisel Suure-Jaani Gümnaasiumi direktori Peeter Sadamaga. Piisab aga vaid hetkest, et taibata, kuivõrd petlik on see mulje.

Pole just tavaline kohata õpetajat, rääkimata siis direktorist, kes õpilastesse, aga ka kõigisse kaaskodanikesse nii soojalt suhtub.

«Käitun ise teistega hästi ja ootan neilt samasugust käitumist,» võtab Peeter Sadam oma elupõhimõtte kokku. «Algul räägin ma nagu inimene inimesega ja alles siis, kui sellest ei piisa, muutun bürokraadiks.»

Seetõttu on õpetajad direktorile ette heitnud, et ta soosib õpilasi nendest rohkem. Kõnealune ise sellega päris nõus pole. «Minu arvates peaks direktor olema vahelüli õpetajate ja õpilaste vahel.»

Head läbisaamist inimestega peegeldavad ka valimiste tulemused. Nii kogus Peeter Sadam 1999. aasta Suure-Jaani Linnavolikogu valimistel üksikkandidaadina ligikaudu sama palju hääli kui volikogus neli kohta saanud Refromierakond kokku.

Peeter Sadam kuulub Keskerakonda. Ta ütleb, et pole tegelikult kunagi eriline parteisõdur olnud. Tõuke parteistumiseks oli andnud soov koolimaja võimla ehitamiseks raha leida.

«Tollane linnapea Ülo Köst kuulus Reformierakonda ja ma mõtlesin, et on kasulik valida teine erakond - ehk on nii võimalused suuremad.»

Siiski kiidab ta, et on erakonnast kasu saanud. Ikka on ju hea tunne, kui saad haridusteemadel diskuteerida ning märkad, et sinu seisukohtadega arvestatakse.

Erakonda viis ta Peeter Kreitzberg. Et aga tema ja teised mässulised hiljuti Edgar Savisaarest lahku lõid, on ka Peeter Sadam kahevahel. «Praeguseks ei ole ma veel otsust langetanud, kumma poole valin,» jätab ta otsad lahti.

Peeter Sadam on kahel korral ka Riigikokku kandideerinud, noppides suurema osa Suure-Jaani piirkonna häältest. Ta kinnitab, et kõrgemast karjäärist ta poliitikas ei unista. «Eks ole Suure-Jaaniski palju teha. Parema meelega aitaksin mõnel siinsel noorel tippu tõusta,» jääb ta tagasihoidlikuks.

Spordi ja muusikata ei saa

Peeter Sadam on sündinud Tartus. Kui ta oli nelja-aastane, kolis pere Põhja-Viljandimaale Tõnissaare töölisasulasse. Tema vanemad olid nimelt Viljandi Metsakombinaati töökoha saanud.

Oma esimesed sammud haridusteel tegi väike Peeter Saarepeedi koolis. Just tol ajal puutus ta esimest korda tõsisemalt kokku oma kahe põhikire, spordi ja muusikaga.

Peetri kehalise kasvatuse õpetajaks sattus kunagine tuntud naisodaviskaja Kersti Uuli, kes saatis poisi Viljandisse spordikooli. Samal ajal hakkas poiss trompetit mängima. Peagi pandi kokku õpilasbänd, kes ümbruskonnas esimesed kontserdid andis.

Edasi läks Peeter Viljandisse C. R. Jakobsoni nim. Viljandi 1. Keskkooli ning kolis linna sugulaste juurde elama. Paraku juhtus umbes samal ajal noore kergejõustiklasega õnnetus. Nimelt astus ta metsas käbisõda pidades tulistele sütele ja vigastas oma jalgu.

See muutis kergejõustikuga tegelemise võimatuks ning tuli leida uus eriala. Noor mees otsustas valida ujumise. Paraku selgus, et ujumistrenn oli Viljandis just sellel aastal ära kaotatud.

Peetri vend Mati käis maadlustrennis ja Peeter mõtles teda vaatama minna. Kui ta kohale jõudis, venda näha polnud. Parajasti võeti trenni uusi õpilasi ja treener Elmar Kuiv pidas Peetrit üheks huviliseks.

«Mis sa passid, tule matile!» olid sõnad, mis said saatuslikuks. Kui Peetrile oli alustuseks paari poissi madistada antud, teatas treener, et nüüd pole muud teha kui järgmisest päevast peale trennis käima hakata.

Paistab, et Peeter oli leidnud endale sobiva ala, sest juba kaks kuud pärast trenni tulemist noppis ta spordiühingu Jõud üle-eestiliselt võistluselt esimese medali.

«See on kõige valusamalt meeles. Olin juba peaaegu kaotamas, kui nägin medaleid kohtunike laua juures ahvatlevalt rippumas. Võtsin end kokku ja panin vastase pikali.» Oma suurimaks saavutuseks peab Peeter Sadam Eesti noortemeistriks tulemist. Ta osales ka täiskasvanute üle-eestilistel võistlustel, kuid päris meistritiitlini ei jõudnud.

Keskkool sai läbi ja jõudis kätte hetk, kui tuli valida, kuhu edasi õppima minna. Peeter oli lapsepõlvest peale tahtnud lenduriks saada ja see oli ka tema esimene valik. Paraku selgus arstlikus komisjonis, et kuna tal oli trennis ninaluu puruks löödud, ta lenduriks ei saa.

Seejärel andis Peeter paberid sisse Tallinna Pedagoogilisse Instituuti, et õppida kehalise kasvatuse õpetajaks. «Tahtsin saada maadlustreeneriks,» räägib ta. «Olin treeneri äraoleku ajal tunde andnud ja see oli päris hea mulje jätnud.»

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.09