Kuigi suhted kõigi sõpruslinnadega on arenenud tõusvas joones, on need kõige tihedamad ning lähedasemad olnud siiski Porvooga. Sagedased on olnud linnajuhtide vastastikused külaskäigud, millesse on kaasatud ka kultuuriinimesed, sportlased ning teised tähelepanuväärsed isikud.

Pole kahtlust, et taasiseseisvumise järel olid meie jaoks omal kohal sõpruslinnadest läkitatud abisaadetised, ehkki mõnikord oli nende väärtus üsnagi kaheldav. Küllap siis meie ühiskond nii abitu mulje jättis ja mis seal salata, enamasti kuluski suurem osa saadud asjadest kellelegi marjaks ära. Tõenäoliselt on osa abisaadetistest veel praegugi kusagil kasutusel, mistõttu võiksime siiralt tänulikud olla.

KINDLASTI ON omal kohal olnud välismaiste sõpruslinnade aastatepikkused kogemused linnaelu ladusa korraldamise osas. Nende kogemustest on meie linnajuhid saanud õppimas käia.

Hiljuti oli mul linnavalitsuse delegatsiooni liikmena võimalus külastada üht meie sõpruslinna, Eslövit, kus peeti seminari sotsiaalhooduse ja tervishoiu teemadel. Lisaks sellele käsitleti eri riikide linnade majandusprobleeme. Osa võtsid kõigi Eslövi sõpruslinnade esindajad Islandilt, Taanist, Soomest, Norrast ja Eestist. Viljandi väike delegatsioon oli ainus, kes sõitis kohale väljastpoolt Skandinaaviat.

Kõik ettekanded olid nende rahvaste endi keeles, lootuses, et skandinaavlased saavad üksteise keelest aru. Meil oli tõlgiks kaks Rootsi elama asunud eestlannat. Peale selle, et nad said suurepäraselt hakkama rootsi keele tõlkimisega, ei tekkinud neil probleeme ka norra keelega.

Delegatsiooni ühe liikme Külli Frey ettekanne Viljandi sotsiaalabi teenustest võeti soojalt vastu. Linnavolikogu liige Merike Siht kasutas aega mitmesuguste sotsiaalabikeskuste külastamiseks ja ka sotsiaalabiks vajalikke seadmeid tootvate tehastega tutvumiseks, sest osa veel praegugi Viljandi sotsiaalvaldkonnas kasutatavatest seadmetest on pärit eespool nimetatud abisaadetistest ning vajavad väljavahetamist.

Kui Viljandist osales konverentsil vaid linna ametlik delegatsioon, siis teistest Eslövi sõpruslinnadest olid kohal ka 30-40-liikmelised linnakodanike grupid. Seega oli tegemist Põhjamaade Nõukogu ellukutsutud üritusega, mis on ajapikku kasvanud rahvaürituseks, millest on huvilistel võimalik suhteliselt väikeste kulutustega osa saada.

SUUREM OSA linnakodanikest olid keskealised või vanemad, mis tuletas mulle meelde, et elukogenud inimeste suurem kaasamine ühiskonna arendamisse on igati mõistlik nii inimestele endile kui ka ühiskonnale. Ettevõtmist korraldatakse iga kahe aasta järel. Järgmine leiab aset Soomes Pietarisaaris, kuhu ka Viljandi esindajaid kutsuti.

Mina aga küsin, kas samasuunalist koostööd poleks mitte arukas arendada ka baltlaste vahel. Arvestades meie minevikku, ei vajaks suurem osa meist tõlgi abi.

Soome ja Skandinaavia on meile küll tähtsad, aga mitte vähem tähtsad ei tohiks meile olla meie saatusekaaslastest naabrid lõunas.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0