| |
|
 |
Viljandi lasteaia Krõll lasteaiaõpetaja Renate Hunt loodab koos kõigi Eesti lasteaednikega, et valitsus määrab riiklikult nende palgataseme.
Foto: Elmo Riig |
|
Lasteaiaõpetajad ootavad palgatõusu
(7)
29.04.2004 00:01
Kristiina Vaarik, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viljandimaa lasteaiaõpetajad ja nende kolleegid kogu Eestis ei ole nõus sellega, et õpetajate palgatõus lasteaednikest mööda läks.
Läinud teisipäeval korraldas Sotsiaaldemokraatlik
Erakond Tallinnas lasteaiaõpetajate foorumi, millel osales üle 200
lasteaiaõpetaja. Nad tegid Riigikogule ja valitsusele ühisavalduse, milles
nõuavad palgatõusu ning puhkuse pikendamist kooliõpetajatega võrdseks.
Foorumil osalenud Viljandi lasteaia Krõll lasteaiaõpetaja Renate Hunt ütles,
et pärast õpetajate streiki tõusid küll kooliõpetajate palgad, kuid
lasteaednikest ei rääkinud keegi.
«Lasteaiaõpetajad on kogu aeg väiksema venna staatuses, ehkki nõudmised neile
on samad nagu kooliõpetajatel: mõlematel peavad olema kõrgharidus ning läbi
tehtud atesteerimised,» rääkis Renate Hunt.
Palk erineb maakonniti
Samuti leiavad lasteaiaõpetajad, et töötasu suurus peaks olema
astmeliselt kindlaks määratud.
Renate Hunt tõi näiteks, et kui Tallinnas on lasteaiaõpetajate palk 5000
krooni ümber, siis Jõgeval ei ulatu lasteaednike töötasu isegi mitte 3000
kroonini.
«Meil Viljandis on keskmine töötasu umbes 4000 krooni või veidi alla selle,»
lisas Hunt. Ta rääkis, et veebruarist on Viljandi linna määrusega kinnitatud
kooliõpetajate palgaastmed. Selle järgi on näiteks noorempedagoogi palk 5670
krooni, millele lisandub veel 850 krooni klassijuhatajaks olemise eest.
«Meie teeme samasugust tööd nagu klassijuhatajad: korraldame ekskursioone ja
muid üritusi, käime kodudes ja suhtleme lapsevanematega, selle eest me aga
lisaraha ei saa,» nentis Hunt.
Tema sõnul võttis eelmine valitsus vastu otsuse, et lasteaednike palgad tuleb
kindlaks määrata riiklikul tasandil. «Kuu aega hiljem asus ametisse uus valitsus
ning otsus tühistati mõne aja pärast põhjendusega, et see võeti vastu
eelarveaasta keskel.»
Riik peab otsustama
Lasteaiaõpetaja väitel on väga oluline, et alammäärad oleksid riiklikult
kindlaks määratud, seejärel aga saaks iga omavalitsus ise otsustada, kas tõstab
palka veelgi või annab lisatasusid.
«Praegu on selline olukord, et otse ülikoolist tulnud algklasside õpetaja
saab rohkem palka kui mina, kes ma olen üle 25 aasta lasteaias töötanud,» lausus
Hunt.
Ebavõrdseks peab ta ka situatsiooni, kus õpetajate palgad määratleb volikogu
määrus, aga lasteaednike töötasu üle otsustab linnavalitsuse finantsosakonna
ametnik.
Avaldus
Foorumil osalenud enam kui 200 lasteaiaõpetajat nõudsid järgmist.
1. Lasteaiaõpetajate kvalifikatsiooni ja atesteerimise nõuded on samad, mis
kooliõpetajatel, järelikult ei tohi ka nende palk ja puhkus erineda.
Lasteaiaõpetajate puhkus ja palk peavad tõusma 1. septembrist 2004.
Lasteaiaõpetaja palk peab olema riiklikult reguleeritud astmepalgana ja
kehtestatud kuupalga alammäär.
2. Alusharidus Eestis peab olema tasuta. Seega on riik ja omavalitsused
kohustatud leidma raha lasteasutuste ülalpidamiseks.
3. Renoveerida olemasolevad lasteaiahooned, vajadusel võtta kasutusele
vahepeal madala sündimuse tõttu suletud lasteasutuste ajakohastatud hooned ja
kiiresti välja töötada investeerimiskava uute ehitamiseks.
4. Kuivõrd ühiskonnas valitseb suund tõsta lasteaiaõpetaja haridustaset,
tuleb suurendada tegevõpetaja tasemekoolituse riiklikku
tellimust.
|
Tee koduleheks
