|
 |
28.08.2007 00:01 Tiina Sarv, reporter Talvel otsustas viljandlanna Valentina Ovtšinnikova lubada endale puhkusereisi ja käia Egiptuses, kuid paraku piirdus ettevõtmine vaid raha maksmisega. 15. veebruaril võttis Valentina Ovtšinnikova ühendust reisibürooga Go Travel, kust talle pakuti sobivat reisi, mis kestis 22. veebruarist 4. märtsini. Samal päeval, 15. veebruaril sõlmis mõttes juba soojal maal lõõgastuv klient reisibüroo soovitusel tervisekindlustuse kõrval Salva Kindlustuse reisitõrkekindlustuse. «Otsustasin, et kui võtan, siis täispaketi. Mis see mõnisada krooni reisi hinna kõrval enam oli,» räägib Valentina Ovtšinnikova lepingu sõlmimisest. Talle öeldi, et reisitõrkekindlustus hakkab kehtima nelja päeva pärast. Samal õhtul kodus tundis naine, et tervisega pole kõik korras. Kraadiklaas näitas üle 38 kraadi palavikku. «Reisini oli veel aega. Pöördusin kohe perearsti poole, lootes enne sõitu terveks saada. Samas teadsin, et kui ma sõita ei saa, makstakse raha tagasi: reisitõrkekindlustus pidi kehtima hakkama 19. veebruaril, minu reis algas aga alles 22.» Haigestus liiga vara 19. veebruari hommikul helistas Valentina Ovtšinnikova reisibüroosse ja teatas, et on haigestunud ega saa sõita. Seejärel esitas ta Salva Kindlustusele kahju hüvitamise avalduse. Külma dušina mõjus kindlustusfirma vastus, et hüvitist ei maksta, sest klient haigestus liiga vara. Teatises kahju hüvitamisest keeldumise kohta on öeldud: «Tingimuste punkt 3.1 kohaselt kehtib kindlustuskaitse kindlustusperioodil kindlustatu reisi vältel. Reisi ärajäämise kindlustuse puhul kehtib kindlustuskaitse alates 4. päevast pärast kindlustuslepingu sõlmimist. Seega algas nimetatud reisi ärajäämise kindlustuskaitse 19. veebruaril 2007.» Valentina Ovtšinnikova ei suuda kindlustusfirma taktikat tänaseni mõista. «Ma ei taha ju mingit hüvitust reisieelse aja eest, vaid ärajäänud reisi eest. Sel ajal pidi reisitõrkekindlustus kehtima!» Juriidiliselt on kõik korrektne Pettunud klient pöördus tarbijakaitseametisse. Peadirektori asetäitja Marje Koka allkirjaga kaasatundvas vastuses nenditakse, et Salva Kindlustus on käitunud juriidiliselt korrektselt. «Eri kindlustusandjatel varieerub reisitõrkekindlustuse kehtima hakkamise ajavahemik lepingu sõlmimisest kahe kuni nelja päeva ulatuses. See on vajalik selleks, et inimesed, tundes haigestumist, ei sõlmiks kiiresti reisitõrkekindlustust,» selgitab tarbijakaitseamet. Valentina Ovtšinnikova on sellest põhjendusest hämmeldunud, sest tema sõlmis reisitõrkekindlustuse samal päeval, kui ta reisi turismibüroost ostis. Sel hetkel tundis ta ennast igati hästi ega osanud arvatagi, et õhtul haigestub. «Kui ma oleksin osanud aimata, kuidas asjad käivad, oleksin saatnud enda asemel reisile mõne pereliikme või oma firma töötaja,» kommenteerib ta ligi kümne tuhande krooni tuulde lendamist. Valentina Ovtšinnikova, kes on Salva Kindlustusega sõlminud mitu varakindlustuslepingut, ütleb end firmas pettunud olevat. «See oli esimene kord, mil nad pidid tagama, et ma ei kannaks kahju. Tuli aga välja, et kindlustamine on ainult ühepoolne raha sissekasseerimine ja kindlustusest kui sellisest pole juttugi. Leping ongi niimoodi vormistatud, et tekiks võimalus mitte maksta. Minul sellist kindlustust kindlasti vaja ei ole ja tundub, et ka mind neile mitte, kui nad nii lihtsalt oma kliente kaotavad,» arutleb naine, kelle meelest juba sõna «kindlustus» peaks tähendama täielikku kindlustunnet. Liiga keeruline tekst Aktsiaseltsi Salva Kindlustus reisikindlustuse tootejuht Aino Vähter ütleb, et firma ei oska kuidagi rohkem rõhutada, et reisitõrkekindlustus hakkab kehtima neljandal päeval. «See on lepingu esileheküljel kirjas ja mingeid probleeme asjast arusaamisega ei tohiks olla.» Väitele, et loogiliselt peaks nelja päeva pärast kehtima hakkav kindlustus kehtima ka kümne päeva pärast algava reisi puhul, vaidleb Aino Vähter vastu, öeldes, et tema loogika küll selline ei ole. Ta pole nõus ka ettepanekuga kanda lepingule märge, et kui reisi ärajäämist põhjustavad asjaolud ilmnevad kiiremini kui nelja päeva jooksul pärast reisitõrkelepingu sõlmimist, hüvitist ei maksta. «Me ei saa sellist keerulist teksti lepingu esiküljele trükkida. Tekst on meie juristide koostatud ja peaks igaühele arusaadav olema,» lausub tootejuht. Ta tunnistab, et varemgi on arusaamatusi olnud, ning lisab, et praegu, mil inimesed on juba väga palju reisinud, on neid siiski vähem. Teisedki on rahast ilma jäänud Seda, et kõnealune juhtum pole ainuke, tõestab tarbijakaitseameti vastuse lõpuosa. Nimelt on seal kirjas, et kuna teema on päevakorral, kavatseb tarbijakaitseamet avalikkust sellest laiemalt teavitada. «Plaanis on ka ümarlaud kindlustusandjatega, et kindlustuslepingu sõlmimisel juhitaks edaspidi veelgi täpsemalt tarbija tähelepanu mitmesugustele riskidele,» kirjutab tarbijakaitseamet. Valentina Ovtšinnikova ütleb, et pole juhtunud kuulma midagi ei ümarlauast ega teavituskampaaniast. Just see ajendas teda juhtunust avalikult rääkima. KINDLUSTUS Peale tervisekindlustuse on võimalik valida reisi katkemise kindlustuskate 15 000 kuni 75 000 kroonini, mis hüvitab reisi ärajäämisest, katkemisest ning reisile või transiitlennule hilinemisest tingitud kulud. Allikas: Salva Kindlustuse kodulehekülg |
|||||||
|
