Kindral Laidoneri monumendi avamisest kujunes üle-eestiline sündmus, mida kogunes tunnistama suur rahvahulk. Foto: Elmo Riig

Ausammast ümbritseva platsi servale pidid mahtuma ju Sakala meeskoor, kaitseväe orkester ja auvahtkond. Teisel pool ausammast seisis koos lippude kandjatega võidutule hoidja. Tõrvik oli süüdatud sama päeva hommikul Tori Sõjameeste mälestuskirikus.

Kõnelesid Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, peaminister Juhan Parts, kaitseminister Margus Hanson ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts, Viljandi linnapea Malle Vahtra ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Tri-vimi Velliste.

Mitme riigi diplomaatilised esindajad olid samuti oluliseks pidanud päev enne võidupüha Viljandisse tulla.

Ausamba pühitses Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jaan Kiivit.

Üks auväärsemaid kohalviibijaid oli Laidoneri seltsi asutaja ja auesimees, eelmisel päeval 93-aastaseks saanud Rein Randveer. Ta on oma silmaga Vabadussõda näinud, sest oli siis seitsmeaastane poisike. Saatuse tahtel jäi Vabadussõja rinne Viljandimaal pidama just tema isatalu lähedal Kärstnas.

Trivimi Velliste sõnul on Eestis elus veel ainult kaks Vabadussõja veterani: Elvas elav Johannes Tark ja Nõmmel elav Ants Ilus. Nendelegi saadeti Laidoneri ausamba jalamilt sümboolne tervitus.

Monumendi avamisel ei räägitud mitte ainult legendaarsest ülemjuhatajast, vaid kõikidest vapratest sõduritest, kes on läbi aegade andnud oma elu Eesti riigi iseseisvuse nimel.

«Vabadussõda võideti usu, julguse ja tahtejõuga, mida õpetas sõjameestele kindral Johan Laidoner oma tegevuse, autoriteedi ja eeskujuga,» rõhutas president Arnold Rüütel. «On sümboolne, et kindral Laidoneri ausammas avatakse päev enne Võnnu lahingu 85. aastapäeva.»

Peaminister Juhan Parts tuletas oma kõnes meelde ka 1944. aastat, mil eesti mehed veel kord, mis sest et mitte enam oma mundris ja Eesti lipu all, üritasid kaitsta Eesti riiklikku sõltumatust. Paraku see lootus ei täitunud.

Kaitseminister Margus Hanson kõneles Johan Laidonerist kui lihtsast, aga väärikast perest pärit inimesest. «Viiratsi vallas Raba talus sündinud Johan Laidoneri inimlikule mõõtmele on lisandunud aga ka rahvuslik ja sõjaajalooline mõõde,» lausus kaitseminister.

Kindral Laidoneri ausammas Viljandis on loodud kujur Terje Ojaveri vaimu ja kätega. See püstitati peaasjalikult rahva toetusel, ülemaalise korjandusega. Riigi ja Viljandi linna kõrval andsid olulise panuse 1500 eraisikut ning 600 asutust ja organisatsiooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 1.57