Rahvusvahelise folkloorifestivali «Baltica» Viljandi maapäevade kaugeimad külalised olid Lõuna-Udmurtiast Assanovo kolhoosikülast. Foto: Kaarel Kala

Üldse on 750 inimesega Assanovos kolm folkloorirühma. Nende kümneaastane Tugoko koosneb tööealistest inimestest ning saab mõnikord endale ka mõne kaugema sõidu lubada.

Päevad täis laulu ja tantsu

Koju olid jäänud lastetrupp, kes Tugokolt eeskuju ja õpetust saab, ning eakad folklooritundjad, kellelt siia sõitnud omakorda on rahvalikke tantse ja laule õppinud ning rahvarõivaste õmblemise oskust omandanud.

«Udmurtide keel ja kombed ei tohi kaduda,» toonitas Nina Mironova. Toeks on vanainimeste mälestused, needsamad folgirühmad ja külas paiknev udmurdikeelne keskkool.

Kui trupp esmaspäeva õhtuks, siinse maapäeva ajaks meie kultuurimajja jõudis, oli tal seljataga mitu esinemist pealinnas «Baltica» kontsertidel.

Muidugi tantsisid nad oma tantse ning laulsid oma emadelt ja isadelt päritud laule sellelgi õhtul Viljandis ning järgmisel päeval Abja-Paluojal ja õhtul Karksi ordulinnuses.

Lauluks ja tantsuks läks ka Vanaõue puhkebaasis ja Tiiu Siimu talus, kus nad rohtudest keedetud teed nautisid, ning isegi Männimäe puhkemajas, kus nad ööbisid ja kus neile õhtulaud kaetud oli.

«Väga tore rahvas,» kiitis udmurte Viljandimaa päevade põhikorraldaja Maire Paju, kes hõimurahva esindajaid kõikidel käikudel saatis.

«Assanovo on kolhoosiküla ja nad kõik on kolhoosnikud, kes kasvatavad teravilja ja hooldavad piimakarja,» rääkis Maire Paju. Kõik folklooritrupi mehed töötavad traktoristidena ja nende kodupaigas polevatki niisugust maad, mida keegi ei hari. Selle ja toonekurgede rohkuse poolest oli Eesti neile uudist pakkunud.

Viljandis olnud maapäevadel astusid üles veel Läti Liepaja laste- ja noorterühmad ning päris kõrvale ei jäänud leedulasedki, kuigi Viljandisse jõudis vaid ametlik delegatsioon. Leedulased õpetasid näiteks kätte ühe lastemängu.

Rühmad õppisid üksteiselt

Maire Paju sõnul läks nii Viljandis kui Abja-Paluojal ja Karksi lossivaremetes päris peoks siis, kui esinemised olid läbi ning hakati üksteisega tutvuma.

Viljandis astus õpetaja ja eestvedaja rolli tantsuansambli Viljandi veteranide rühm Vaike Rajaste käe all ning Abja kultuurimajas jagas osavõtjatele tantsuõpetust Paul Bobkov.

Karksi linnuseski lõppes pidu ühistantsu ja regilauludega, aga paraku lausvihmas. Pikka rongkäiku Karksi-Nuiast ordulinnusesse ja sealset kontserti oli ilm esialgu siiski soosinud. Abja-Paluoja kontsert oli aga vihma tõttu antud rahvast pungil täis kultuurimajas.

Viiratsi rahvamajas töötaval ja folkloorirühma Õunake juhtival Maire Pajul oli see esimene kord nii suurt rahvusvahelise tasemega üritust korraldada. Tal oli eriline rõõm sellest, et kõik maapäevaga seotud omavalitsused oma ülesannet tõsiselt võtsid.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0