Paalalinna koolis mahuvad õpilaste ja õpetajate autod tavaliselt vaevu majaesisele platsile ära. Eile hommikul oli ruumi siiski rohkem. Foto: Elmo Riig

Üha suurenev hulk õpilasi, kes käivad koolis autoga, on seadnud õppeasutuste direktorid küsimuse ette, kuidas lahendada oma valdustes parkimine.

«Meil on tõesti nii, et kui veidi hiljem tulla, pole autot enam kuhugi panna,» nentis Paalalinna kooli direktor Aavo Palo. Tal on lähemal ajal kavas kooliesises parklas kindlaks määrata, millised kohad on õpetajatele ja millised õpilastele.

«Õpetajatel on eesõigus, sest neil on vaja vedada suurt hulka õppematerjale,» sõnas Palo.

Õpilaste vastuseisu ei karda

Seda, et õpilastele mõeldud parkimiskohtade vähendamine võiks kaasa tuua noorte ja õpetajate vastuseisu, Palo ei usu. «Otsuseid tuleb loogiliselt põhjendada,» leidis ta.

Parkimismure, mis on süvenenud koos õpilaste käsutuses olevate autode hulga suurenemisega, kimbutab ka Suure-Jaani kooli, kuid seal pole direktoril kavas õpetajatele eesõigust anda.

Koolijuht Peeter Sadama sõnul on õpetaja ja õpilane liikluses võrdsed. «Kõigile tõesti kohti ei jätku, aga ma ei saa siin kedagi eelistada,» väitis ta. «Minagi olen veidi hiljem kooli tulles mitu korda avastanud, et tavapärane parkimiskoht on hõivatud, aga ma ei saa sellepärast uusi reegleid teha.»

Maagümnaasiumi direktor Aavo Soopa on nagu Aavo Palo arvamusel, et kooli juures parkimise korraldamisega tuleb tegelema hakata. «Seni oleme ära mahtunud, aga piir hakkab ette tulema,» nentis ta.

Maagümnaasiumi direktor pole seni veel noortega parkimise korraldamist arutanud.

«Olen nendega rääkinud sellest, kuidas autoga kooli tulla või siit lahkuda,» kõneles ta. «Vahepeal kihutasid noored mehed autoga kummide vilinal kohale ning tegid hoovis kiirendusi. Meil liigub hoovis inimesi ja see võib väga ohtlikuks osutuda.»

Kõige vähem on parkimisega tulnud tegelda Jakobsoni kooli direktoril Eero Järveküljel. Tema sõnul on kõik soovijad seni platsidele ära mahtunud.

Koolijuhtide hinnangut mööda hakkas varasemast rohkem õpilasi autoga koolis käima kolm-neli aastat tagasi. «Teravamaks muutub see probleem aga just kevaditi, sest siis jõuab üha rohkem noori sellisesse vanusesse, et nad saavad juhtimisõiguse,» rääkis Aavo Palo. Gümnaasiumilõpetajad on enamasti 18-19-aastased.

Autoga tullakse nii vajadusest kui mugavusest

Aavo Soopa ütlemist mööda kasutab suur hulk õpilasi autot vajaduse pärast. «Meie noortest on pooled väljastpoolt Viljandit,» selgitas ta. «Aga kindlasti käiakse ka mugavuse pärast ning on noori mehi, kes tarvitavad autot selleks, et saaks vahetundide ajal suitsetada.»

18-aastased tohivad seaduse järgi suitsetada, kuid mitte kooli territooriumil. Nii sõidavad nad autoga eemale, et suitsu teha.

Noorte kasutuses olevaid sõidukeid kommenteerides ütlesid direktorid, et neid on seinast seina: koolihoovis võib näha nii äsja tehasest tulnud Mercedes-Benzi maasturit kui vana Žigulit.

Õpetajatele valmistab suurt heameelt aga see, et väga populaarseks on muutunud ka jalgrattaga koolis käimine.

Kõik direktorid olid veendunud, et rataste mahutamisega raskusi ei teki ja kui praegustest kohtadest ei piisa, tehakse neid juurde.

Paalalinna koolis mahuvad õpilaste ja õpetajate autod tavaliselt vaevu majaesisele platsile ära. Eile hommikul oli ruumi siiski rohkem.

Arvamused

Aavo Palo,
Paalalinna kooli direktor

Meil on veel sel kevadel kavas kooli juures ära märkida kohad, kuhu saavad parkida õpetajad ja kuhu õpilased. Kooli töötajatel peab selles osas olema eesõigus.

Peeter Sadam,
Suure-Jaani kooli direktor

Teatud kohtades on inimesed võrdsed. Liiklus on kahtlemata üks selliseid valdkondi. Meil pole kavas õpilasi ahistama hakata, sest õpetaja ja õpilane on koolis ühise töö tegijad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0