Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktori Tarmo Looduse sõnul vajab maakond rohkem selliseid erialasid, mida saaksid õppida tüdrukud. Foto: Elmo Riig

Kevadel pidasid Lõuna-Eesti kutsekoolid plaani hakata tegema koostööd. Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli direktor Tarmo Loodus, mis sellest mõttest on saanud?

Tõepoolest, kevadel allkirjastasid Võru-, Valga-, Põlva- ja Viljandimaa kutsekoolide juhid ning maavanemad koostööleppe. Selle põhieesmärk on läheneda Lõuna-Eesti regiooni kutseõppele kui tervikule.

Me ei räägi üksikutest koolidest, vaid võrgustikust, mis peab pakkuma Lõuna-Eesti noortele ja täiskasvanutele võimalikult palju kutseõppevõimalusi.

Kas teil on juba välja töötatud kava, kuidas seda võrgustikku arendada?

Selleks, et kutsekoolide koostööd koordineerida, on valminud Lõuna-Eesti kutsehariduse võrgustiku arengukava. Nädal tagasi, 19. oktoobril, vaatasime selle kõigi osalistega üle ning leidsime, et üldjoontes see sobib meile.

Paari kuu jooksul vaatab igaüks kava veel korra läbi ning täpsustab numbreid. Loodame, et enne jõule saame sellele alla kirjutada.

Laiemas perspektiivis on koostöö näol tegemist heas mõistes regionaalpoliitikaga. Pean silmas seda, et kui meie regioonis on palju korraliku kutsega inimesi, on võimalik siin ka midagi luua.

Võib kujuneda nii, et Lõuna-Eesti koolides õpitakse amet selgeks, aga tööle minnakse ikka Soome või Iirimaale.

See oht on kindlasti igas valdkonnas. Eks inimene otsi alati kohta, kus on parimad võimalused oma soovunelmaid ellu viia.

Tihti minnaksegi viieks-kuueks aastaks ära, aga ajalugu ja kogemused näitavad, et tullakse ka tagasi. Eriti kui on tegemist inimestega, kes teevad lihtsamaid töid.

Selline väljaränne ei ole meile midagi uut. 1980. aastatel käis umbes 20 000 eestlast Siberis ehitamas. Praegu on sama suurusjärk inimesi ehituse valdkonnas tööl Põhjamaades.

Samal ajal mõjub inimestele juba argument, et kaugel tööl käimisega kaasnevad üsna suured kulutused. Lisaks on tõsine oht oma perest võõrduda.

Kõik sõltub lõpuks ikkagi tööjõuturust. Kui meil hakatakse tööjõudu samamoodi hindama kui Soomes, jäävad inimesed koju.

Kas ka teiste Eesti maakondade kutsekoolid teevad koostööd?

Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu büroo Lõuna-Eesti piirkonna direktor Ene-Mall Vernik on mitu korda kinnitanud, et säärast koostööd teistes piirkondades ei ole. Mujal maakondades ei tehta kutsekoolide ühist arengukava ning neil pole sellele tuginevat ühist investeeringute plaani.

Meie oleme otsustanud, et järgmisel rahastamisperioodil, aastatel 2008—2013, küsime Euroopa Liidust raha võimaluse korral koos. Soovime näidata, et me ei tee korda üksikut kooli, vaid kogu Lõuna-Eesti kutseharidusasutuste võrgustikku.

Võrgustikus saavad paika kõikide koolide õppekavad ning peaks tekkima ka uus juhtimiskultuur. Üks osa meie arengukavast ongi koolide meeskondade arendamine.

Soovime rõhutada, et kutseharidus ei ole enam tupik, vaid selle puhul on inimesele kõik teeotsad lahti lükatud. Näiteks noortel, kes on saanud meie juures ehituspuusepa kutse, peaks olema võimalik omandada Võrus sel erialal rakenduskõrgharidus. See laseb neil töötada objektidel juba meistrina.

Meile on toeks see, et tänavu muutus kutseõppeasutuste seadus. Kui varem said kutseõppesse tulla ainult need, kes on lõpetanud põhikooli või keskkooli, siis nüüd võivad siin õppima asuda kõik soovijad.

Järgmisel nädalal alustab näiteks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli ehituse erialal esimene rühm, kuhu kuuluvad põhihariduseta ja vanemad kui 17-aastased õpilased. Sinna on praegu 16 soovijat.

Rääkisite Lõuna-Eesti kutsekoolide ühisest investeeringute kavast. Kui suurt summat te küsida plaanite?

Jutt käib 1,2 miljardist kroonist. Miljard peaks minema õppehoonete korrastamiseks ja tehnoloogiate muretsemiseks, 200 000 krooni kuluks aga koolide meeskondade arendamiseks.

Kindlasti mängib oma rolli see, millise aja pärast need summad kasutusse tulevad. Ehituses tõusevad hinnad kiiresti ning viie aasta pärast tuleb meil rääkida võib-olla juba 1,5 miljardist kroonist.

Mis on selles arengukavas olulisemad punktid Viljandimaa kutsekoolidele?

Eks nii Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolile kui Olustverele ole olulised õppehoonete seisukorra parandamine ning see, et oleksid olemas kõik vajalikud materjalid, masinad ja pingid.

Teine küsimus, mis meid puudutab, on õpilaste elamis- ja olmetingimused.

Kolmas ja natuke laiem teema on õpilaste vaba aja sisustamine. Meie kooli 700 õpilasest elab praegu 200 ühiselamus. Mida nad teevad pärast kooli?

Mingid võimalused siin on: meil on korralik võimla ja staadion ning tegutseb auto-motoring.

Need valdkonnad huvitavad aga vaid teatud ringkonda, suurem osa õpilasi on vabal ajal tegevuseta.

Vana-Võidu külas peaks tulevikus tegevust leiduma igaühele. Head vaba aja veetmise võimalused muudavad kooli noorte hulgas atraktiivsemaks.

Peame väga tähtsaks ka Viljandis olemist, eriti täiskasvanute koolitusele mõeldes.

Ilma autota inimesele on Viljandist seitsme kilomeetri kaugusele Vana-Võitu üsna raske sõita. Seetõttu otsime südalinnas endale praegu pingsalt 200—250-ruutmeetrist pinda.

Nii et kuigi paar aastat tagasi loobusite Männimäe majast, otsite nüüd uuesti võimalust avada Viljandis kutsekooli esindus.

Just nii, kuigi see võib tunduda naljakas.

Otsus Männimäelt ära kolida oli muidugi õige. Sealne ligi 1500-ruutmeetrine pind oli meile kahtlemata liiga suur, aastas kulutasime selle ülalpidamiseks umbes miljon krooni. Männimäe ei ole ka kõige parem koht täienduskoolituskeskusele.

Otsime uut pinda just südalinna või bussijaama ümbrusesse, kuhu inimesed saaksid jalgsi kohale tulla.

Mida te seal esinduses täpsemalt tegema hakkate?

Kutsekooli esinduse või poe idee pärineb Šotimaalt.

Poe ülesanne on ühest küljest müüa täienduskoolitust. Sinna on viidud ka karjääri- ja kutsenõustamine. See tähendab, et inimene, kes tahab midagi õppida, astub esindusse ning seal analüüsitakse tema vajadusi ja oskusi ning soovitatakse sobivat täiendusõpet.

Lisaks sellele peaks esindus olema põhikoolinoorte kogunemispaik, kus nad saavad tegelda arvutite, piljardi ja koroona ning muu niisugusega. Noor peaks harjuma mõttega, et gümnaasium ei ole ainus valik, vaid et kutsekoolgi on täiesti tavaline õppimise koht.

Kavatseme Vana-Võidust ära viia ka mõne erialakoolituse, näiteks õmblemise. Et see eriala ei ole praegu populaarne, võiksime linnas korraldada soovijatele õmblemiskursusi või võimaldada meie masinaid kasutada koduperenaistel.

Tänavu jäi teil õmblejate rühm soovijate vähesuse tõttu avamata. Kas see, et teie koolis on nii vähe tüdrukuid, muret ei tekita?

Neljapäeval aset leidnud kooli nõukogu koosolekul küsiti minult samuti: mis saab Viljandimaa tüdrukutest?

Ühendatud kutsekeskkoolis on sel õppeaastal 533 poissi ja 136 tüdrukut, nii et tüdrukuid on meil tõesti suhteliselt vähe. Olustveres on naiste erialasid küll veidi rohkem, kuid kokkuvõttes on Viljandimaal tüdrukutel siiski vähe õppimisvõimalusi.

Seepärast tulebki mõelda selle üle, millised peaksid olema erialad, mille nii Olustvere kui Vana-Võidu kutsekeskkool peaksid juurde tegema, et ka tüdrukud saaksid kutseõpet omandada oma kodumaakonnas.

Uue eriala koolidesse toomine on keeruline, kuid diskussioon nii maavalitsuse kui ettevõtjatega on sel teemal vajalik.

Kui suureks kavatseb Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool õpilaste arvu poolest paisuda?

Oleme Lõuna-Eesti kutsekoolide ühises arengukavas kirjutanud, et päevases osakonnas võiks meil õppida umbes 900, äärmisel juhul 1000 õpilast. Muidugi korrastatud õppebaaside korral. Loomulikult tahaksime, et õpilaste arvu tõus tuleks tüdrukute arvelt.

Praegune lagi on meil juba käes, see on 700 õpilast. Rohkem me siia majja inimesi ei mahuta.

Täienduskoolituse osas olime kolm aastat tagasi põhimõtteliselt nullis, kuid nüüd oleme võimelised koolitusi tegema umbes 1000 inimesele aastas. Loodame seda arvu kasvatada 3000—4000 inimeseni, siis peaks Viljandi maakonna üldine vajadus rahuldatud olema.

Kui tulla tagasi arengukava juurde, siis millised tegevused on selles ette nähtud lähitulevikus, enne 2008. aasta ühist raha taotlemist?

Järgmise aasta koolitustellimuse tegemisel lähtusime juba turu jaotamise kokkuleppest. Oleme ära määranud, kes millise valdkonna inimesi koolitab.

Tasapisi oleme hakanud võrdlema ka koolide õppekavasid, et nende seotust tagada. Et oleks võimalik ristkasutusse võtta mõni õppehoone ning meie lõpetajad saaksid soovi korral haridusteed jätkata mõnes teises Lõuna-Eesti koolis.

Oluline on mitte ootama jääda. Kõik, mis võimalik, tuleb ära teha kohe, sest sellel turul, kus kutseharidus müttab, on väga tugev konkurents.

Kui oleme tugevamad, on ka lastel siin parem olla.

EESMÄRK

Viljandi-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa kutsekoolide koostöö eesmärk on luua mitmekesine ja heal tasemel kutseõpetus Lõuna-Eestis.

Koostöö sisaldab muu hulgas läbimõeldud kutsehariduse võrgustiku loomist, erialade hajutamist ja kooskõlastamist, õppekavade ühtlustamist, mitmes koolis õppimise võimalust ning hoonete-õppelaborite ristkasutamist ja ajakohastamist.

Allikas: ühendatud kutsekeskkool

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5