| |
|
 |
Kindral Laidoneri monumendi avamisest kujunes üle-eestiline sündmus, mida kogunes tunnistama suur rahvahulk.
Foto: Elmo Riig |
|
Inimesed soovisid Laidoneri ausambale õnnelikku iga
(27)
26.06.2004 00:01
Aime Jõgi, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Teisipäeval Kindral Laidoneri ratsamonumendi avamist
tunnistama tulnud rahvahulk Viljandi lossimägede serval oli suurem, kui
tseremooniameistrid eales arvata oleksid osanud.
Väga paljud vanemad inimesed, kes igatsesid oma
isiklikku väiksesse fotoaparaati olulisi hetki jäädvustada, jäid võitluses
parema koha pärast tugevamatele alla ja pidid leppima vaatega üle eesseisjate
peade.
Ausammast ümbritseva platsi servale pidid mahtuma ju Sakala meeskoor,
kaitseväe orkester ja auvahtkond. Teisel pool ausammast seisis koos lippude
kandjatega võidutule hoidja. Tõrvik oli süüdatud sama päeva hommikul Tori
Sõjameeste mälestuskirikus.
Kõnelesid Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel, peaminister Juhan Parts,
kaitseminister Margus Hanson ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts, Viljandi
linnapea Malle Vahtra ja Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees Tri-vimi
Velliste.
Mitme riigi diplomaatilised esindajad olid samuti oluliseks pidanud päev enne
võidupüha Viljandisse tulla.
Ausamba pühitses Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jaan Kiivit.
Üks auväärsemaid kohalviibijaid oli Laidoneri seltsi asutaja ja auesimees,
eelmisel päeval 93-aastaseks saanud Rein Randveer. Ta on oma silmaga Vabadussõda
näinud, sest oli siis seitsmeaastane poisike. Saatuse tahtel jäi Vabadussõja
rinne Viljandimaal pidama just tema isatalu lähedal Kärstnas.
Trivimi Velliste sõnul on Eestis elus veel ainult kaks Vabadussõja veterani:
Elvas elav Johannes Tark ja Nõmmel elav Ants Ilus. Nendelegi saadeti Laidoneri
ausamba jalamilt sümboolne tervitus.
Monumendi avamisel ei räägitud mitte ainult legendaarsest ülemjuhatajast,
vaid kõikidest vapratest sõduritest, kes on läbi aegade andnud oma elu Eesti
riigi iseseisvuse nimel.
«Vabadussõda võideti usu, julguse ja tahtejõuga, mida õpetas sõjameestele
kindral Johan Laidoner oma tegevuse, autoriteedi ja eeskujuga,» rõhutas
president Arnold Rüütel. «On sümboolne, et kindral Laidoneri ausammas avatakse
päev enne Võnnu lahingu 85. aastapäeva.»
Peaminister Juhan Parts tuletas oma kõnes meelde ka 1944. aastat, mil eesti
mehed veel kord, mis sest et mitte enam oma mundris ja Eesti lipu all, üritasid
kaitsta Eesti riiklikku sõltumatust. Paraku see lootus ei täitunud.
Kaitseminister Margus Hanson kõneles Johan Laidonerist kui lihtsast, aga
väärikast perest pärit inimesest. «Viiratsi vallas Raba talus sündinud Johan
Laidoneri inimlikule mõõtmele on lisandunud aga ka rahvuslik ja sõjaajalooline
mõõde,» lausus kaitseminister.
Kindral Laidoneri ausammas Viljandis on loodud kujur Terje Ojaveri vaimu ja
kätega. See püstitati peaasjalikult rahva toetusel, ülemaalise korjandusega.
Riigi ja Viljandi linna kõrval andsid olulise panuse 1500 eraisikut ning 600
asutust ja organisatsiooni.
|
Tee koduleheks
