Vikerkaar, mis eile keskpäeval Vastemõisa lasteaia ehitustandri kohalt Suure-Jaani poole kaardus, näib justkui kinnitavat vallajuhtide sõnu heast koostööst ning ühinemisprotsessi ladusast elluviimisest. Foto: Elmo Riig

Suure-Jaani vallavanema Maie Käba sõnul on nelja omavalitsuse ühendamine enam-vähem lõpule jõudnud.

«Ma usun küll, et tehtud sai õige valik ning praeguseks on liitumine ka sisuliselt läbi viidud,» hindas Käba möödunud aastat. «Muidugi ilmneb ka selliseid aspekte, millega algul arvestada ei osatud. Näiteks on selgunud, et Olustvere ja Vastemõisa teeninduspunktidele jääb arvatust palju vähem tööd.»

Homme Suure-Jaani volikogus arutusele tulev struktuurimuudatus näebki ette Vastemõisa punktist ühe töökoha kaotamise, Olustverest on üks töötaja lahkunud juba varem.

Mõni kuu tagasi avaldas Kildu kooli direktor Enn Siimer «Sakalas» arvamust, et kaugemad piirkonnad muutusid ühinemise järel ääremaaks. Vallavanem võttis selle kriitika osaliselt omaks. «Meil on 46 küla, lisaks veel linn ja alevik. Midagi ei ole teha, igale poole silm Suure-Jaanist lihtsalt ei ulatu,» tõdes ta. Tema sõnul pole külade esindajate suust häälekat protesti ühinemise vastu siiski kostnud.

Võimalike tulevaste liitujate edukus sõltub Maie Käba hinnangul sellest, milline on sealsete inimeste koostöövõime. «Meie suur pluss on olnud see, et Suure-Jaani linn ning vald ja Olustvere vald tegid ka varem koostööd. Ent parem oleks, kui ühineks vähem omavalitsusi. Neli kokku liita on palju ja tegelikult sai see meie vald ikka natukene liiga suur,» lausus ta.

Ühinemine osutus kulukaks

Kuigi riik toetas uut omavalitsust kuue miljoni krooniga, sõid enamiku sellest ühinemisega seotud kulud. Suure-Jaani valla finantsjuhi Lembit Kruuse arvutuste järgi neelas liitumine kokku 4,7 miljonit krooni.

«Umbes miljon krooni kulus koondamistasudeks ja endiste vallajuhtide hüvitisteks. Kulutusi, mis olid seotud kõikvõimaliku inventari, tarkvara ja muu sellise soetamisega, võib samuti umbes miljonile kroonile hinnata. 1,7 miljonit maksis vallamaja laiendamine,» loetles Kruuse.

Endine Vastemõisa vallavanem Kruuse ei kahetse samuti aasta tagasi tehtud ühinemisotsust. «Vallavanemana töötades oli lõpus tihti tunne, et sama moodi edasi minna pole võimalik. Olukord oli selline, kus ülemkihid enam ei tahtnud, aga alamkihid ei saanud,» tsiteeris ta Leninit.

Miinuseid, mida ühinemine kaasa tõi, on Kruuse sõnul omajagu, ent plussid kaaluvad need üles. «Komisjonides, kus raha jagatakse, on meil nüüd nelja hääle asemel üks, samuti omavalitsuste liidus. Kõige suurem pettumus on, et kuigi ühinemise soodustamise seadus lubab liitunud omavalitsuste investeeringuid rahastada eelisjärjekorras, ei maksa see lause tegelikus elus midagi. Positiivsest küljest saab esile tuua ühe asja — liitumisel tekkinud uue energia ja see ongi tegelikult määrav.»

Et suuruses peitub jõud, näitab valla tänavune suurim investeeringki: aasta lõpul valmiva Vastemõisa lasteaia ehitus. «Oleksime lasteaia rajamisega ka üksi hakkama saanud, ent kitsamalt ja mitmes etapis. Nüüd tehakse asi lihtsalt jõuga ära,» ütles Kruuse.

Praegu sisuliselt abivallavanema staatuses Kruuse hinnangusse saab suhtuda kui kahe nädala pärast ametist lahkuva mehe arvamusse. Struktuurimuudatuse heakskiitmisel kaob ka finantsjuhi ametipost ja tema tööülesanded võtab endale pearaamatupidaja.

«See on mu enda tahe ning tegelikult oli minu lahkumine ühinemisse omal moel sisse programmeeritud,» lausus Kruuse. «Olulisemad lubadused, mis valijatele said antud, on täidetud ning võtan avalikust teenistusest aja maha. Keskendun oma ettevõtete arendamisele.»

Oponendid on leppinud

Enne ühinemist tekitas kava kõige suuremat vastuseisu Suure-Jaani Vallavolikogus. Seda eelkõige seetõttu, et siis oli ebaselge linna koolile võimla ehituseks võetud laenu saatus. Samuti peeti suureks Vastemõisa ja Olustvere valla investeeringuvajadusi, samal ajal kui Sürgavere lasteaed ja kool oli oma jõududega juba valmis tehtud.

Häälekalt liitumise vastu sõna võtnud toonane vallavolikogu liige Arne Miilen ütleb praegu, et elu on kõhklusi kinnitanud: endise Suure-Jaani valla elanikud toetavad teistesse piirkondadesse tehtavaid investeeringuid. Samas tunnistas Miilen, et ühinemine on kulgenud üsna valutult.

«Teatud mõttes oli ühinemine viga, sest raha voolab meie kandist mujale. Aga enam pole mõtet rusikatega vehkida. Suund on ikka sinnapoole, et omavalitsused suurenevad.»

Seda, et asjaajamine ühinenud vallas tülikam oleks, Miileni arvates öelda ei saa. «Pole küll kuulnud, et meie kandi rahvas ühinemise vastu protesti avaldaks,» lisas ta.

ARVAMUS

Maie Käba,

Suure-Jaani vallavanem

Ühinemise plussid on suurem rahakott ja märksa avaramad investeerimisvõimalused. Kui miinuseid otsida, siis võib-olla tunnevad kaugemate külade elanikud end nüüd tõesti rohkem ääremaal elavat.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2