Männimäe Lasteaia-Algkooli juhataja asetäitja Sirje Kõuhkna sõnul on möödunud reedel pikali paisatud lapsevanemate toodud materjalist tehtud mängumaja. Foto: Elmo Riig

Majake oli üles pandud sel sügisel ja selle valmistamiseks olid materjali muretsenud lapsevanemad. Kuigi ehitist hoidis maa sees vaid paar raudjalga, oli selle ümberkeeramisega ametis olnud ilmselt mitu noorukit.

«Miks me peame küll kõiki asju kinni keevitama või rauduste taha sulgema?» kurvastas Sirje Kõuhkna, kes on Männimäe Lasteaia-Alkooli juhataja asetäitja õppekasvatustöö alal.

Ta osutas sealsamas kõrval asuvale liivakastile, mida ääristavad palgid olid paar päeva pärast paigaldamist maa seest välja tõmmatud. Seetõttu tuli ehitis kapitaalselt ümber teha: püsti asetsevad puud löödi otsapidi ristlati külge ja see kaevati sügavale maasse. Seda pole välja kangutada jõutud.

«Oma arust pingutame ning teeme mänguväljakut paremaks ja ilusamaks, kuid kõike lõhutakse,» oli Kõuhkna nördinud. «Vahepeal otsustasime küll, et ei muretse õue enam mänguvahendeid, kuid lasteaialaste pärast seda ikkagi teeme. Parandamine läheb aga kõik ju meie eelarvest!»

Igal asjal on oma lugu

Pedagoog oskas lõhkumisloo rääkida enamiku lasteaia hoovil asuvate asjade kohta. Hiljuti muretsetud ronimislinnaku liumäest meeldis ümberkaudsetele lastele näiteks rattaga üles sõita. Praeguseks on see probleem pärast jutuajamisi siiski lahenenud.

Maja ees asuvast mängumajast on välja lõhutud laudu ja toole. Mänguplatside äärde seatud istmete lipid on tihti katki hüpatud.

Raudkiiged on ammu lõhutud ning lasteaiaõpetajad võtavad rühmadega välja minnes kiiged toast kaasa. Paviljoni katuse all olid kunagi varbseinad, praegu enam mitte.

Kõuhkna ütles, et lasteaia hoov on kõigile ümberkaudsetele lastele avatud ning sinna pääseb mitme värava kaudu. Siiski leiavad töötajad võrkaiast auke, mille on sinna ilmselt teinud otseteed otsivad lapsed.

«Oleme püüdnud siin igasuguseid võimalusi pakkuda — töömehed ehitasid eraldi plangu, et poisid palli vastu majaseina ei mängiks, ning panid prügikastid palliplatside äärde,» kirjeldas pedagoog.

On püütud ka õuel mängivaid lapsi kokku koguda ning nendega rääkida. See kõik on jäänud tulemusteta.

Valvuriga oli muresid vähem

Suveks palkas lasteasutus oma territooriumile valvuri ja tänu sellele oli lõhkumisi siis vähem. Nüüd viiakse aga ära isegi maja küljes asuvate vihmaveetorude otsad.

«Ümberkaudsetest majadest avaneb siia sadu aknaid. Kas tõesti pole ainsatki inimest, kes lõhkumist nähes lapsi natukene korrale kutsuks?» oli Sirje Kõuhkna nõutu.

Palve

«Meie sõnum vanematele ja lastele on: aidake meid! Te võite siin käia oma lastega mängimas ja lapsed võivad siin ka ise käia, kuid hoidke neid asju! Ümberkaudsetelt inimestelt palume samuti, et nad ei vaataks passiivselt pealt.»

Sirje Kõuhkna,
pedagoog

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.5