Repliik: Kas maksab usaldada?
(5)
26.10.2004 00:01
Helgi Kaldma, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Astusin ühes endises kolhoosiasulas vajalikku inimest
otsides, ent tema täpset aadressi teadmata majja, mille paraaduks oli küll
kinni, aga tagauks lukustamata. Koputus köögiuksele ei toonud vastust, hüüded
samuti mitte.
Teise samasugusesse majja sisenesin samuti tagauksest. Perenaine oli ilmselt äsja poest tulnud ning saiad ja vorstid lauale ladunud, teda ennast polnud aga kuskil. Kolmandas sama tüüpi elamus ehmatasid koridoris seisev jahipüss ja sees lärmav muusika. Ketikoera vihased hauked ja minu hõiked majalist välja ei toonud. Esimese maja esikus köitis tähelepanu suur korras jalatsiriiul. Kes keelanuks mul sealt üht paari näppu haaramast? Teise maja ilusas köögis võinuks varast meelitada värske söögikraam ja kolmandast oleks võinud ehk kaasa võtta sellesama valjuhäälse muusikakeskuse, jahipüssist rääkimata. Selles maanurgas — saamahimuliste pärast jätan asula nime enda teada — poleks nagu kuuldud ja loetud, et aeg-ajalt käib ka keskpäeval vargaid, kes võivad majapidamise ühe hoobiga tühjaks teha.
|