Üheksa Olustveres põllumajandust õppivat neidu ei pea oma eriala ainult meeste pärusmaaks ning on kindlad, et nad saavad traktorist iga kell jagu. Foto: Peeter Kümmel

Kõigil üheksal tüdrukul on üks ühine omadus: neile meeldib maaelu. Tulevikus kavatsevad nad kõik end maaga siduda.

Esimesel kursusel õppiv Eve Lapp elab tegelikult Viljandis. Ta tutvus aga poisiga, kel on Kolga-Jaani vallas oma talu ja nüüd on noortel plaanis tulevikus sinna elama asuda.

«Poiss saatiski mu Olustverre, muidu oleksin Õissu kondiitriks läinud,» muigab neiu.

Ta on omandatava ametiga rahul ega pea seda tüdrukule sobimatuks.

Kolmanda kursuse õpilane Maarika Reimets on pärit Pärnumaalt Halinga vallast. Tema vanemad peavad seal Vanakooli mahetalu, kasvatavad lehmi ja harivad põldu.

Tüdrukud käivad tööl

«Mu ema lõpetas Olustvere kooli ja ütles, et see on tore koht,» räägib Maarika Reimets õppeasutuse valimisest. Pealegi meeldib talle maaelu ja tema tulevikuplaanides on vanemate tallu jäämine.

«Vanematekodus ongi kõik masinad minu peal,» nendib neiu ning lisab, et talus on naishinged ülekaalus. Maarikal on üks noorem ja üks vanem õde.

Ka Vastemõisas elav Inga Annast õpib kolmandal kursusel. Nädalavahetustel käib ta aga Läti piiri ääres asuvas Tõnismatsi talus tööl.

«Teen kõiki talu toimetusi: lüpsan, talitan, söödan lehmi... Mulle selline töö meeldib,» lausub ta.

Olustvere koolist rääkis talle sõbranna Monika, kes õpib põllumajandust temast ühe kursuse võrra eespool.

Inga tahab pärast Olustvere kooli lõpetamist kindlasti edasi õppida, näiteks põllumajandusülikoolis. Eriala suhtes tal veel täit selgust pole.

Esimesel kursusel õppiv Siiri Raidmäe on pärit Holstre lähedalt Peedihansu talust ja temal on kodus kaks venda, kes majapidamistöödes kaasa löövad. Olustvere kooli valis ta seepärast, et teised kirjeldasid seda hea õppeasutusena.

Peedihansul kasvatatakse peamiselt lambaid, aga ka lehmi ja kanu. Siiri ütleb, et ta oskab lambaid pügada ja kui ta kodus on, siis on ka nende söötmine tema töö.

«Lähen kindlasti vanemate tallu,» lubab ta tulevikuplaanidest rääkides.

Maritist linnakat ei saa

Pärnumaalt Vändra kandist Olustverre õppima tulnud Marit Toro ütleb, et linnakat ei saa temast kunagi. Tema vanematel oli kunagi tootmistalu, kus nad kasvatasid ka hobuseid, aga see ei tasunud ennast ära ja nüüd nimetavad nad oma majapidamist äraelamistaluks.

Olustveres õppimise kasuks otsustamisel oli Mariti jutu järgi oma osa sellel, et koolil on oma hobused.

«Lähen kindlasti põllumajandust kõrgkooli edasi õppima,» sõnab neiu.

Et aga neljas kursus saab tal veebruaris läbi, tahab ta vahepeal Soome tööle minna. Praktikakogemused Maritil põhjanaabrite juurest juba on: ta on töötanud ühes sealses taimekasvatustalus.

Adaverest pärit Riina Saago nendib, et kui nende koolis käidi Olustveret tutvustamas, tundus sealne õppeasutus huvitav ning tedagi meelitasid hobused. Sügisel kavatseb ta edasi õppima minna, kuid maikuust läheb ta Ida-Virumaale aiandusega tegelevasse Matsu tallu tööle.

«Rohin ja istutan,» nimetab Riina sealseid tegemisi. Ta on Matsul varemgi tööl olnud.

Kodus Adaveres aitab ta vanemaid aiamaal ja käib nendega koos sigalas talitamas.

Neljanda kursuse neiu Kati Ojari on pärit Põltsamaa vallast. Ta ütleb, et Olustvere koolis käis kunagi tema vanaema ja nii otsustas temagi siia põllumajandust õppima tulla.

«Minu vanemad elavad Lageda talus. Loomapidamise lõpetasime ära ja nüüd toodame ainult oma tarbeks. Kui veel loomad olid, sai nendega palju tegeldud,» räägib Kati.

Ühe tulevikuvisioonina näeb neiu Põltsamaa Joosti aiandisse tööleminekut. Ta on seal varemgi töötanud, hoolitsedes rooside ja suvelillede eest. «Istutasin, lõikasin ja pookisin roose.»

Ka välismaa on mõtteis

Metskülas elav Monika Roosi ütleb, et tema tahtis kindlasti põllumajandust õppida ja Olustvere oli lähim kool.

Tema vanematel on kuus hektarit põldu ning lisaks sellele kasvatavad nad sigu. Isa talitab kodus, ema käib palgatööl.

Ka Monika on juba mõelnud, mida pärast kooli peatset lõpetamist teha: tal on tõenäoliselt võimalik saada tööle ühte Norra tallu.

«Ikka loomi talitama!» teab tüdruk juba ette, mis tööd tal võõrsil teha tuleb.

Neljanda kursuse õpilane Marju Kaasik on pärit Viljandist. Armastus viis ta elukaaslase juurde Paala maile ja sealt on tal koolis käia paari kilomeetri jagu.

«Teen kõiki talutöid, aga lehmi lüpsab ikkagi ämm,» räägib neiu. Talus kasvatatakse ka sigu.

«Arvan, et jään maale elama, aga edasi tahaks küll õppida, näiteks aiandust,» sõnab Marju.

Tüdrukud saavad Olustveres teadmisi ja praktilisi oskusi taime- ja loomakasvatusest, põllumajandustehnikast, aiandusest ning majandusest.

Kooli direktori Arnold Pastaku sõnul on ka loodusmajandus neidude hulgas populaarne.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0