Koolides küll jagatakse teadmisi esmaabist, aga õpitu kipub ajapikku ununema. Olukord, et esmaabikursuste läbimine on autojuhtidele sisuliselt vabatahtlikuks muutunud, ei tohiks kauem kesta. Foto: Peeter Kümmel

Sageli valitakse täismahus koolitust ja põhjalikke esmaabiteadmisi pakkuva autokooli asemel odavam variant, kus see õpe on pealiskaudne. Seetõttu võivad algajatel juhtidel jääda saamata eluliselt olulised teadmised.

Terviseedendajad on veendunud, et probleem on tõsine ja vajab lahendamist. Viljandimaa omavalitsuste liit saatis valitsusele märgukirja, milles palub luua kiiresti esmaabikoolituse standardi.

Koolid kasutavad seaduseauku ära

Kuigi liikluseeskirja järgi peab mootorsõiduki juht esmaabivõtteid tundma, jätavad seadused lahtiseks selle, mis mahus tuleb esmaabi õpetada, kuidas seda peab tegema ning kes kannab vähese ja ebapädeva väljaõppe korral vastutust.

«Teatavasti on ohtlik, kui esmaabi annab halba koolitust saanud inimene, sest ta võib kannatanut veelgi vigastada või seada ohtu enese tervise. Seda kinnitavad ka esmaabikoolitajad,» ütles omavalitsuste liidu tegevdirektor Reevo Maidla. «Elukauge poleks ka mõte esmaabikoolituse läbimine juhiloa pikendamise üheks eelduseks seada.»

«Kuni aastani 2003 oli esmaabiõpe autokoolides seadustatud sotsiaalministri määrusega, ent praegu muudetakse liiklusseadust ning esmaabi andmise õpet reguleeriv seadus on kehtivuse kaotanud,» rääkis Viljandi maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Elo Paap. «Seda kasutabki mõni autokool ära. Esmaabikoolituse arvelt saab aega ja raha kokku hoida. Paraku võivad seetõttu saamata jääda vajalikud teadmised. Ohuolukorras ei pruugi väljaõppeta inimene osata midagi peale hakata.»

Rahas pole küsimus

Eesti Punase Risti selts on esmaabivõtete omandamiseks välja töötanud 16-tunnise miinimumprogrammi. Selles on lisaks teooriale praktilisi harjutusi, mis aitavad tunduvalt suurendada vigastatud inimese ellujäämisvõimalusi.

Punane Rist annab esmaabikursusi ka Viljandi autokoolides. 16 tunni pikkune õpe maksab 300 krooni.

Eesti Punase Risti Viljandimaa seltsi sekretäri Merit Laani sõnul on autokoolides õppijatest kõige suurem riskigrupp gümnaasiumiõpilased.

«Nemad aga pole nõus esmaabi andmist õppima,» kõneles Laan. «Rahas pole küsimus, nad lihtsalt ei viitsi õppida. Selles vanuses ei saada aru, et see on vajalik. Neid peaks selleks sundima.»

Seaduseaugu tõttu pole vähe neid autokoole, kus sama raha eest aetakse läbi kõigest nelja tunniga. Sealjuures ei kasutata üldjuhul esmaabiõppematerjale, sest nende soetamine on kallis.

Autokoolis Autom antakse algajatele juhtidele õpet täies mahus Punase Risti juhendajate käe all. Automi juhatuse esimehele Aarne Juusile on probleem tuttav.

«See on autokoolidest vastutustundetu,» ütles Juus. «Ma arvan, et sellele murele peaks kiiresti lahenduse leidma.»

Luba kiirelt kätte

Seni valitseb olukord, et tihti minnakse esmaabi õppima sinna, kus tunnistuse saab kätte kiiremini, isegi kui tuleb maksta rohkem raha.

«Olen kuulnud, et öeldakse: «Raha mulle ei loe, aga seal saan ainult nelja tunniga hakkama»,» oli Laan nördinud. «Nii tekib surnud ring: õpilane läheb sinna, kus saab kursused kiiremini kaelast ära. Oleks seadusega nõutud kindel arv tunde esmaabiõpet, ei jääks neile muud valikut kui need läbi teha.»

ARVAMUS

Reevo Maidla,
omavalitsuste liidu tegevdirektor

Igaüks arvab, et tema õnnetusse ei satu, kuid see võib juhtuda ükskõik millal ja kellega tahes. Harvad pole juhtumid, et õnnetusse sattunud juht haarab kannatanule esmaabi andmise asemel hoopis kahe käega peast ja jookseb metsa. Algajad juhid, kes paraku on liikluses kõige suurem riskigrupp, saavad autokoolis sellealast koolitust sageli vaid mõne tunni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4