| |
|
 |
Uue zookaupluse juhataja Taavi Kobin on 15 aastat kalu kasvatanud ja jagab oma kogemusi hea meelega poe külastajatega. Foto: Kaarel Kala |
 |
Viljandi sai uue zookaupluse
(35)
26.07.2005 00:01
Kristina Tamberg, sakala@sakalakirjastus.ee
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Kolme nädala eest avas Viljandis Leola tänaval uksed
akvaariumikalu ja teisi vee-elukaid müüv zookauplus Kenzielyn.
«Meilt saab osta kõikvõimalikke veeasukaid: kalu, koorikloomi, krevetilisi, molluskeid ja veetaimi ning ka akvaariumisisustust,» ütles tegutseva kaupluse juhataja Taavi Kobin, kes ise on 15 aastat kalu pidanud. Kui tema õde Triin Siimon kaksikud sünnitas, tuli arvukatel vee-elukatel korteris lastele ruumi teha ja nii tekkiski mõte rajada zookauplus. «Et kaksikute nimed on Mackenzie ja Macklyn, ristiti kauplus laste auks kahe nime kokkupanemisel saadud Kenzielyniks,» selgitas noorest emast poepidaja Triin Siimon. Praegu on kaupluses 12 kala- ja 20 taimeliiki, lisaks veel tigusid ja punakõrvkilpkonni, kuid poepidajatel on plaanis valikut laiendada. Enamik kaladest on nende endi kasvatatud, kuid müüki võetakse ka linnaelanike toodud kalu. Poodi sisenejat üllatavad kaks akvaariumi kõrval seisvat pingviini, mis lähemal vaatamisel siiski topisteks osutuvad. «Pingviinitopised sain kunagi Antarktikas ekspeditsioonil käinud meremehelt ja panin need nüüd ostjatele uudistamiseks välja,» jutustas Kobin. Et akvariste olevat Viljandis päris palju, ei pelga Kobin tulevase klientuuri nappust. Tallinnast või Tartust kalu transportida on ju liiga tülikas. Kaladel on oma lasteaed Eraldi akvaariumis peetakse kaupluses kalabeebisid, et täiskasvanud neid nahka ei pistaks. Taavi Kobini sõnul esineb akvaariumikalade seas kannibalismi: kitsastes tingimustes võivad nad alla neelata iga isendi, kes vaid suhu mahub. Nädalavahetusel juhtuski poes õnnetus, kui teised kalad sõid skalaarimarja ära. Kobini õde Triinu Siimon hoiatas, et akvaariumi ei tohi hoida päiksepaistelises ega tuuletõmbusega kohas. Veetemperatuur sõltub kalaliigist, kuid sobiv veesoojus jääb tavaliselt 25—28 kraadi vahele. Et kalad temperatuuri kõikumist ei talu, soovitas Kobin akvaariumisse soojenduspulka. See hoiab veetemperatuuri stabiilsena. «Osta ei maksa kraadiregulaatorkruvita soojenduspulka. See on küll odavam, kuid pikemaks ajaks vette jäädes soojendab vee supiks,» ütles Kobin, kes kord teadmatusest niiviisi teomarjale otsa peale tegi. Kalugi kimbutavad haigused «Kalahaigusi põhjustavad põhiliselt bakterid. Ette võivad tulla ka kalahallitus, südamerabandus, külmetushaigused ja üle- või alatoitmisest tingitud tõved,» loetles Siimon. Hallitus tekib kalale peamiselt külmast veest ja on ravitav meresoolavanniga. Külmetushaiguste ennetamiseks tuleb vältida tõmbetuult ja veetemperatuuri jahenemist. Külmetunud kala lebab loiult akvaariumi põhjas, ei söö ega liigu. Siimoni sõnul võivad kalad saada ka tubakasuitsumürgituse või surra ületoitmise tagajärjel. Kalad maiustavad ja peavad dieeti Teadmata päritolu plastikkotis toidule eelistab Kobin purgitoitu, millel on kirjas koostisained. «Järvelt võib kaladele magustoiduks vesikirpe korjata,» ütles Kobin. Ka sääsevastsed on neile meele järele. Elustoitu Kobini teada Viljandist osta ei saa, kuid neil on plaan seda peagi müüma hakata. «Üks päev nädalas on soovitav kaladele näljakuuri teha, et vältida nende ületoitmist,» õpetas Kobin. Siis puhastavad kalad vee toidujääkidest, mis muidu roiskuma läheksid. Akvaariumit puhastades ei tohi Kobini sõnul kogu vett korraga välja vahetada. Piisab, kui kord nädalas viis protsenti veest välja lasta ja uut asemele valada. Akvaristid soovitavad täielikku veevahetust teha vaid paar korda aastas, sest uues vees pole soodne mikrofloora veel välja arenenud. Mitte mingil juhul ei tohi kaladele valada otse kraanist võetud vett, vaid see peab vähemalt ööpäeva, täieliku veevahetuse puhul aga vähemalt kaks nädalat toas seisma. Kalu on keelatud käega katsuda, sest õrn limaskest võib viga saada ja bakterid kalale ligi pääseda. Taimed rõõmustavad kalu «Loomapoodides müüdavatest lossidest kalad naudingut ei tunne, küll aga meeldivad neile taimed, mis toodavad hapnikku,» rääkis Kobin. Ta soovitas siiski soetada ka hapnikuaparaadi. Mõned akvaariumiomanikud ei pidavat seda küll vajalikuks, kuid ilma hapnikupumbata jäävad kalad Kobini sõnul kängu ja surevad varem. Taimede kasvuks on vajalik spetsiaalne akvaariumivalgusti. Siimon hoiatas, et tavaline laualamp soojendab pinnavett ja veetemperatuur muutub ebaühtlaseks. Ostetud kalad tuleks uude akvaariumisse asetada kilekotiga, harjutades kalu uue temperatuuriga akvaariumivett aeglaselt kotti lisades. 20 minuti möödudes võib kala akvaariumisse lasta. Liiga äkilisest temperatuurimuutusest võib kala šoki saada ja surra. Pisemaid kalu, kalatoitu ja akvaariumi rekvisiite saab Viljandis osta ka Mulgi Marketi loomakauplusest ja Mainori Marketis asuvast Viljandi Loomakliiniku poest.
|