K. Luht tehnikakaupade kaupluse juhataja Karl Luhti sõnul tugevama heina vastu jõhviga ei saa ning kätte tuleb võtta rohuteraga lõikur. Foto: Elmo Riig

Eelmisel nädalal saabunud soojus pani rohu kasvama ning maja- või maaomanikud, kel pole muruniidukit või rohulõikurit, ei saa tehnikapoodi minekut enam edasi lükata. Kaupluses olev trimmerite, niidukite, lõikurite ja traktorite valik võtab silme eest kirjuks.

Trimmerid jagunevad kolmeks

Tehnikakaupade kaupluse K. Luht juhataja Karl Luhti sõnul saab niidumasinad jagada laias laastus kaheks: ratastel liikuvad niidukid ning käsitsijuhitavad varrega lõikurid. Viimase grupi kõige odavam ja populaarsem esindaja on jõhviga trimmer.

«Ei ole universaalset seadet, millega saab niita nii muru, heina kui võsa. Kallimatel lõikuritel on võimalik rohupea asendada trimmeripeaga ja vastupidi. Jõhviga trimmeripea niidab ikkagi ainult muru ning vähegi tugevamate taimedega, näiteks takjatega jääb see juba hätta,» selgitas ta.

Rohuterasid on kolme, nelja ja enama kandiga. Luhti sõnul on kolme lõiketeraga niitmine lihtsam, kuid neljakandiline jätab kenama tulemuse.

Võsalõikuri nime all reklaamitakse kauplustes mõnikord kõiki aiariistu, mille lõikeseadeldis on metallist, mitte jõhvist. Võsa hävitamine ei pruugi igaühega neist kuigi hästi õnnestuda. Ühe oma poes müüdava aparaadi praagib juhataja võsalõikurite klassist välja, kuigi silt väidab vastupidist.

«Kuupsentimeetritel on ka ikkagi oma roll. Sellise lõikuri mootori töömaht, millega võsa kallale minna, peaks olema juba 35—40 kuupsentimeetri ligidal,» täpsustas juhataja.

Muruniiduk on populaarsem

Võrreldes varrega lõikuritega on muruniidukitel mitu eelist. Esiteks on nendega töötamine lihtsam ja mugavam, kui tegemist pole just kondiauru jõul töötavaga. Teiseks annab niiduk korrektsema tulemuse. Küll aga ei saa muruniidukiga ronida näiteks kraavikaldale, samuti on trimmerdamine otstarbekam põõsaaluste puhastamisel ja uudismaa tegemisel.

Viljandi Stokkeri juhataja Margus Ostniku sõnul valib enamik ostjaid siiski niiduki ning mitte käsitsilükatava või elektrilise, vaid bensiinimootoriga. «Elektriliste niidukite müük on aasta-aastalt vähenenud ja praegu on nende osa veel vaid umbes viis protsenti. Meie keti poodides püsivad elektriliste niidukite müüginäitajad kõrged veel vaid Ida-Virumaal. Ei teagi, kas põhjus on selles, et Narvas on elektrijaam lähedal, või milleski muus,» rääkis Ostnik.

Niidukite bensiinimootoreid valmistab olenemata kaubamärgist üldjuhul kas Briggs & Stratton või Honda. «Honda mootor paneb niiduki hinnale umbes tuhat krooni otsa. Aga see tuhat krooni on antud juhul ka õige asja eest,» leidis Karl Luht.

Osa niidukeid oskab muru väetiseks maha peenestada, sellist tehnoloogiat nimetatakse multšimiseks. «Multšida on mõtet eeskätt suve esimesel poolel, augustis oleks aga juba kasulikum kogu materjal kokku koguda,» kõneles Luht.

Kogumise on niidukite valmistajad samuti lihtsaks teinud, sest paljudel mudelitel saab rohu suunata otse kotti. «Sageli ütlevad ostjad algul, et kotti pole tarvis. Kui tööks läheb, siis arvamus muutub, sest ämbriga sodi tassimine muutub tüütuks juba pärast kolmandat pangetäit,» ütles Luht.

Kel aias pinda rohkem ning selle hea väljanägemise nimel rahast kahju pole, saab trimmeri või niiduki asemel hoopis võimsamad seadmed. Murutraktori saab kätte paarikümne tuhandega.

Hoopis uhkemad masinad on raiderid, mille kallimad mudelid maksavad umbes sama palju kui odavam sõiduauto. Nende riistapuude eelis on traktoritega võrreldes see, et mitme teraga lõikeseadeldis asub ratastest eespool, seega ei muljuta rohtu enne niitmist maha. Luhti sõnul on tulemus väga täpne, sest lõikeseade kopeerib maapinna konarusi. Margus Ostnik avaldas arvamust, et Eesti pinnas on raideriga töötamiseks liiga kühmuline.

Muruniiduki kolm põhilist probleemi

Karl Luhti sõnul saab välja tuua kolm levinumat põhjust, miks niiduseadmed töölepingu üles ütlevad. Esimesena nimetab ta kõige lihtlabasemat hoolimatust niiduki käsitlemisel. «Muruniidukit ei tohi ettepoole kallutada. Kuigi oma autot ei keera keegi, unustatakse niiduki puhul ära, et tegemist on mootoriga. Kui midagi hullemat ei juhtu, siis küünal saab niimoodi kindlasti märjaks.»

Teiseks ei jälgita tööd tehes piisavalt hoolikalt, millised objektid niiduki teele satuvad. Kivi või kännuga kokkupõrke tagajärjel läheb võll kõveraks. «Niites tuleb olla tähelepanelik, sest teele võib sattuda mida iganes. Mõnele on isegi vana labidas ette jäänud. Töökojas saab väntvõlli küll õgvendada, aga teatud piirini.»

Kolmas probleem on aga tuttav kõigile, kel on mootoritega pistmist: solkkütus. Luhti sõnul ei ole mingit märki, et solkkütuse tõttu otsad andnud seadmete arv oluliselt vähenema hakkaks. Seepärast tuleb nii kütust kui määrdeaineid ostes olla tähelepanelik ning mõne krooniga koonerdamine võib väga kallilt kätte maksta.

HIND

Bensiinimootoriga aiatehnika orienteeruv hind

Murutrimmer alates 1000 kroonist

Rohuteraga lõikur alates 4000 kroonist

Saeteraga võsalõikur alates 6500 kroonist

Muruniiduk alates 2000 kroonist

Murutraktor alates 20 000 kroonist

Raider alates 50 000 kroonist

Allikas: kauplused

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0