Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu saab toetust enamik maaharijatest ja loomakasvatajatest. Foto: Peeter Kümmel

Abiraha jagab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Pressinõunik Heli Raamets annab ülevaate praegusest olukorrast.

Kui palju eri toetusi PRIA üldse pakub? Mille arendamiseks neid antakse?

Eelmisel aastal jagas PRIA 24 eri toetust, mille saamiseks laekus kahekümnelt tuhandelt isikult üle 57 000 avalduse. PRIA maksis põllumeestele, maaettevõtjatele, toiduainetööstustele ja omavalitsustele üle 1,8 miljardi krooni. Sellest 1,3 miljardit krooni pärines Euroopa Liidu eelarvest. Tänavu on toetuste arv kasvanud üle 30.

PRIA jagab mitmesugust abi, alustades koolipiimatoetusest ja lõpetades sõnnikuhoidlate korda tegemise toetusega. Omavalitsustele, koolidele ja lasteaedadele eraldatakse summasid, et neil oleks võimalik lastele koolis piima pakkuda.

Põllumeestele makstakse raha maa harimiseks ja hooldamiseks, lammaste ja lehmade kasvatamiseks, lauda korda tegemiseks, tallu praktikantide võtmiseks, metsa istutamiseks ja ka väiketalude paremaks majandamiseks.

Toiduainetööstused saavad toetust kala, piima, liha, teravilja, puuvilja, köögivilja ja marjade töötlemiseks. Põllumajandustoodete, näiteks või ja juustu Euroopa Liidust välja viimiseks on eksportijaile mõeldud eksporditoetus.

Külaseltsidel on võimalik taotleda summasid külade arendamiseks, näiteks seltsimajade ning spordisaalide korda tegemiseks ja infopunktide rajamiseks.

Terve hulk toetusi on seotud kalandusega, alates kalakasvatuse toetamisest kuni kalalaevade moderniseerimise ja kaluritele kütuseaktsiisi hüvitamiseni välja.

Seega on võimalusi palju ning need on mõeldud peamiselt põllumajanduse, maaelu ja kalandusvaldkonna arendamiseks.

Kui suur osa põllumeestest toetusi taotleb? Kas raha on peamiselt suurtootjatele või saab midagi ka väiketalupidaja?

Julgen arvata, et enamik põllumeestest taotleb PRIA-st ühte või teist toetust. Näiteks maa harimiseks ja hooldamiseks küsis tänavu abi üle 19 000 isiku. Neist mõni tuhat on suurtootjad ja ülejäänud on väiksemad tegijad.

Väiketaludele on eraldi elatustalude kohanemise toetus, mille suurus on 1000 eurot aastas.

Milline on rahaliselt enam makstav toetus?

Kui vaadata mullu määratud summasid, siis välja makstud 1,8 miljardist kroonist üle poole on hektaripõhised toetused, mis on mõeldud põllumajandusmaa harimiseks ja hooldamiseks. Selle abi saajaid oli kõige rohkem: kahekümnest tuhandest mullusest toetuse saajast 95 protsenti ehk ligi 19 000.

Loomulikult võib taotleda mitut eri toetust. Loomapidajad said näiteks lisaks hektaripõhistele toetustele raha veiste ja uttede kasvatamiseks või sõnnikuhoidlate korda tegemiseks.

Kui suure osa käibest annavad põllumeestele keskmiselt toetused?

Enne Euroopa Liiduga ühinemist moodustasid toetused põllumeeste käibest keskmiselt kaheksa protsenti. Aga arvestades seda, et pärast liitumist on nende arv ja kogusumma tunduvalt kasvanud, siis nüüd on ka toetuste osa tunduvalt kasvanud.

Kuidas PRIA andmete õigsust kontrollib? Millised vigu tehakse taotlemisel kõige enam?

Et PRIA peab ka loomade ja põldude registrit, kus on kirjas kõik veised, lambad, kitsed ja toetusõiguslikud põllumassiivid, siis esmane ongi registrikontroll. Kui põllumees küsib toetust 100 veise kasvatamiseks, siis vaatab PRIA järele, kas tal on loomade registri andmetel need 100 veist olemas.

PRIA inspektorid käivad kohapeal kontrollimas vähemalt viit protsenti talunikke. Antud 100 veise näite puhul jälgitakse, kas loomad on põllumehel olemas ja kas neil on numbrimärgid kõrvas.

Kõigil veistel, lammastel ja kitsedel peavad olema kõrvas märgid, kus on kirjas nende registrinumber ehk ID, mille järgi nad on PRIA-s loomade registris arvel. Registrinumber on igal loomal erinev, täpselt nagu inimestel isikukood. PRIA väljastab kõigile veistele passe. Tõsi küll, veisepassid ei ole samasugused nagu inimeste isikut tõendavad dokumendid.

Kas PRIA-lt üritatakse ka pahatahtlikult raha välja meelitada?

On olnud paar juhust, kui PRIA-lt on üritatud raha välja petta, aga sellele on õigel ajal jälile saadud. Enamik põllumehi on ikka ausad ja küsivad abi selleks, milleks neil on õigus seda saada.

Kas on karta toetuste vähendamist ja millal?

Lähema 7-8 aasta jooksul toetused ei vähene, vaid pigem tõusevad. Aga kusagil aastast 2013 võivad summad hakata vähenema.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5