| |
|
 |
Sürgavere aiapidaja Mare Saks valmistas tänavusest saagist sada liitrit mahla ning suures koguses siirupit ja moosi, kulutades umbes 50-kilogrammise koti suhkrut.
Foto: Elmo Riig |
|
Moosikeetjad seisavad suhkrutrahvi vastu
(5)
24.11.2005 00:01
Helgi Kaldma, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Eestile langeva tohutu suhkrutrahvi vähendamise lootuses
on perenaised toonud Viljandi Talupidajate Liitu 23 purki või pudelit moosi ja
siirupit.
Viljandimaalastest on kõige tõsisemalt üle-eestilist hoidiste kogumise kampaaniat võtnud Sürgaveres elav Mare Saks, kes tõi talupidajate keskusesse pihlakamoosi aroonia ja õuntega, pohlamoosi õuntega, kirsi-, kreegi- ja maasikamoosi ning punase ja musta sõstra, kreegi-, alõtša- ning kirsisiirupit — kokku 19 purki ja pudelit. «Kui neid siiski selleks aktsiooniks vaja ei lähe, siis öelge ja ma viin koju tagasi,» oli Mare Saks lisanud. Sada liitrit mahla «Eelmisel aastal tegin 80 liitrit mahla ja kõik kulus ära. Tänavu suvel sai sada liitrit täis ja sellestki kogusest ei tohiks suurt üle jääda,» rääkis Suure-Jaani vallas Munsil elav Mare Saks. Alles äsja oli ta ladunud auto hoidiseid täis ja sõitnud Rakverre pojale külla. Kaheaastasel tütretütrel Nooral polevat vanaema tehtud mahla juues ja maasikamoosi süües allergiat karta. «Minu maasikas on puhas käsitsi töö vili ja kõik muugi on puhtalt kasvanud,» lisas naine. «Joon alailma oma aiast saadud mahla ja arsti juurde pole asja.» Saksa sõnul on maainimestel põlvest põlve olnud suhkru- ja soolakott nurgas, et ei peaks iga kilo pärast poeskäiku ette võtma. Tema kodus kulub aastaga kaks 50-kilost kotti. Tänavuse saagi talletamiseks oli tulnud teine kott juba kalli raha eest koju tuua. Oma hoidistest Brüsselisse saatmiseks valikut tehes ja neid etikettidega varustades oli ta oletanud, et ehk suudavad kõrged ametnikud seal kaugel eestlaste hoidiste valmistamise kirge mõista ning arvestavad teatud osa suhkrutrahvist maha. Aktsioonis osalev viljandlane Elmi Nõges oli pooleliitrist siirupipurki annetades rõhutanud, kui suure koguse suhkrut nõuab üks vitamiinipomm: ta oli astelpaju toorsiirupisse lisanud suhkrut vahekorras 1:1,2. Ka Saarepeedi vallas elav Elsa Otsa oli oma keedist Euroopa Liidu altarile tuues nimetanud suhkru ja marjade vahekorra. Brüsselisse saatmiseks kogutakse hoidiseid selle kuu lõpuni ning 3. detsembril korraldatakse Olustveres moosimess. Olustveres valitakse välja paremad moosikeetjad ning tehakse teatavaks konjunktuuriinstituudi uuringu tulemused selle kohta, kui palju moose Eesti perenaised tänavu keetsid. Protestimoosi kohal ripub küsimärk Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra, kes oli üks protestimoosi kogumise algatajaid, ütleb, et kogutud hüva kraam võib Brüsseli asemel sattuda koguni kodututele. Brüsseli järel peab ta esimeseks valikuks lastekodusid. «Mulle on öeldud: kui me laseks purgid konservitehases autoklaavist läbi, siis ehk sobiks lastekodudesse anda,» lausus Jaan Sõrra. SUHKUR Enne Euroopa Liiduga ühinemist osteti peredesse ligi 40 000 tonni suhkrut — umbes 100 kilo iga pere kohta. Allikas: «Postimees»
|
Tee koduleheks
