Holstre mehe Olev Tomsoni sõnul pole rapsist toodetud diisel mürgine ja väike lonks ei tee organismile midagi. Foto: Peeter Kümmel

Kuigi riik on keskkonnasõbralikku biokütust aktsiisimaksust vabastamas, ei usu suurte tanklakettide juhid, et kodumaisest rapsist toodetud mootorikütusest lähiajal tavalisele diislile konkurent võiks saada.

Riigi kava vabastada taimset päritolu ehk biokütus aktsiisimaksust on pannud paljusid Eesti ettevõtjaid rapsitöötlemistehaseid rajama. Kodumaisest toormest mootorikütuse tootmises nähakse suure äri võimalust, kuid müüjad suhtuvad biodiisli autode paakidesse jõudmisse skeptiliselt.

Üks biodiisli pioneer on Holstre mees

Üks Eesti esimesi rapsist biodiisli valmistamise asjatundjaid on Viljandimaa mees Olev Tomson. Holstre ettevõtte OÜ Biothompson juht on biokütustega tegelnud juba aastast 1997. Praegu aitab Tomson rajada biokütuse tehast Virumaale.

«Vabrikuid kerkib Eestisse praegu nagu seeni pärast vihma,» lausub ta. «Mina hakkasin seda alguses niisama garaažis oma lõbuks uurima. Hiljem müüsin kütust oma pereliikmetele ja tuttavatele.»

Tomson valmistab kütuse toorainet rapsiõli külmpressmeetodil. «Kolmest kilost rapsist saab umbes liiter õli,» selgitab mees. «Sellele lisatakse metanooli ja seebikivi. Saaduse panen gravitatsioonimeetodil settima.»

Biokütuse jaemüügihind ilma aktsiisita on tema sõnul 60—70 eurosenti. «Hind võib olla poole väiksem, kui õnnestub maha müüa ka jääkprodukt toorglütseriin,» ütles Tomson.

Kuigi Olev Tomson tunnistab biodiisli ühte puudust, külmakartlikkust, ei ole ta omavalmistatud kütuse kiidusõnadega siiski kitsi. «Külmataluvust saab parandada keemiliste ainete lisamisega. Biokütuse määrdeomadused on paremad ja see on ka ökonoomsem — minul kulub saja kilomeetri peale liiter kütust vähem,» kinnitab mees, kelle Volkswagen Transporteri mootor ammutab praegu jõudu segust, mis koosneb võrdsetes osades talvediislist ja rapsist toodetud kütusest.

Biothompsoni järgmise aasta tootmismahuks on kavandatud 8000 tonni diislit. «Euroopa turg on põhjatu, toodangu realiseerimisega küll probleeme ei teki,» oli Tomson kindel.

Tanklakettide suhtumine on leige

Kuigi algul plaanis riik biokütuste aktsiisivabastuse kehtestada juba järgmise aasta jaanuarist, seda tõenäoliselt nii kiiresti rakendada ei jõuta. «Aktsiisivabastus on käsitletav riigiabina ja selleks on tarvis Euroopa Komisjoni luba. Seepärast on võimalik, et vabastus ei jõustu varem kui poole aasta pärast,» sõnas Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Annika Loigu.

Kütusefirmade juhtide arvates ei tähenda aga oodatav aktsiisivabastus sugugi seda, et kodumaise kütuse jõul hakkab Eestis ringi vurama palju masinaid.

«Lähemal ajal biodiisel kindlasti Eesti kütuseturgu mõjutama ei hakka,» sõnas Neste Eesti peadirektor Indrek Kaju.

Eesti eri paikadesse kerkivad tehased on tema hinnangul suunatud pigem Euroopa turule. Nimelt on Eesti kütuseaktsiis euroliidu maade omast väiksem.

«Saksamaal on kütuseaktsiis kaks korda kõrgem kui meil, järelikult on mõtet seda pigem sinna turustada. Võib-olla mõni bensiinijaam hakkab biodiislit müüma, kuid suuremat tarbimist ma ette ei näe,» sõnas Kaju.

Ettevaatlik oli ka Statoil Eesti turundusjuht Hede Kerstin Luik. «Jälgime biokütustega seonduvat küll põnevusega, aga praegu pole isegi veel seadust vastu võetud. Biodiisli müügiletulekust on väga vara rääkida,» märkis ta.

Luige sõnul ei kujune Eesti kütusetootjate biodiisli pääs Statoili-sarnase suurfirma jaemüügivõrku lihtsaks. «Meie kvaliteedistandardid on väga kõrged,» ütles ta.

Olev Tomson põhjendas suurte kütusefirmade leiget suhtumist sellega, et nad kardavad biokütust. «Muidugi ei taha nad biodiislist midagi kuulda, sest peavad sellega seonduvat turu solkimiseks. Tootmisvõimsust on Eestis siinse turu vajaduste rahuldamiseks juba varsti piisavalt,» lausus kütusetootja.

Igale autole ei sobi

Tegelikult on üks täiesti objektiivne biodiisli laialdasemat levikut takistav tegur siiski olemas. Nimelt ei pruugi see paljude autode diiselmootoritesse sobida.

Praegu võivad rahuliku südamega biodiislit oma autode paakidesse tankida vaid Saksa Volkswageni kontserni uuemate diiselmasinate omanikud (Volkswagen, Audi, Seat, Skoda).

Teised autotootjad soovitavad enamasti kasutada maksimaalselt 10—15% biokütuse sisaldusega segu. Biokütusele mittemõeldud sõidukil võivad probleemid tekkida näiteks mootoritihendite ja kütusefiltritega.

Olev Tomson on rapsist valmistatud diislikütuse tulevikus kindel. «Biokütus on kindlasti ainus, mis fossiilsete kütuste asendajana kõne alla saab tulla. Vesinik- ja elektriautod ei ole ikkagi kuigi tõsiseltvõetav alternatiiv,» lausus ta.

Mis on biodiisel?

• Biodiislit valmistatakse õlitaimedest, USA-s põhiliselt sojast, Euroopas rapsist.

• Biodiisel on keskkonnasõbralik, sest eraldab vähe kasvuhoonegaase ja väävlit.

• Kütuse miinus on vähene külmataluvus, madalatel temperatuuridel muutub diisel geeljaks.

• Paljude autode mootoritesse ei pruugi biodiisel sobida.

Allikas: «Sakala»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5