Linnuvaatleja Riho Männik rääkis, et Saarepeedi mail on mitu head pesakohta kasutamata.

«Mõned hiljem saabunud linnud on neid vaatamas käinud, aga pesitsema pole asunud,» nentis Männik.

Eesti Ornitoloogiaühingu valge-toonekure projekti koordinaator Margus Ots ütles, et headel aastatel on tühje pesi vaid mõni protsent, halbadel aastatel võib neid olla aga veerand kõigist pesadest.

«Osa hilisemaid saabujaid ilmselt alles asub pesitsema, aga suure tõenäosusega jätab hulk valge-toonekurgi käesoleval aastal selle üldse vahele, sest pesitsusperioodi algul polnud meil lihtsalt veel soodsaid tingimusi,» selgitas Ots.

Tema sõnul jäävad toonekured sellistel juhtudel siia lihtsalt suve veetma ja koonduvad suurematesse kogumitesse. Seega võib tänavu põldudel näha sajaliikmelisi või isegi suuremaid toonekureparvi.

«Üks halb aasta ei tee toonekurgedele suurt häda,» rääkis Ots. «Valge-toonekured on pika elueaga linnud ja igal aastal neil pesitsemine ei õnnestugi. Jääb loota, et järgmisel kevadel on pesitsemiseks taas soodsad tingimused, nagu seda oli paaril möödunud aastal.»

Linnutundja Olav Renno sõnul pole midagi halba selles, kui mõnel aastal vähem toonekurgi pesitseb.

«Kured söövad liha ega põlga ära ka linnupoegi, sellepärast on nende pesapaikade ümbruses maa peal pesitsevaid linde vähe,» kinnitas Renno.

Tema andmetel oli Eestis mullu 4500—5000 toonekurepaari ja veidi rohkem sookurgi.

«Selline hulk nõuab rängalt toitu ning muutub sellepärast teistele linnu- ja loomaliikidele nuhtluseks,» lausus Renno ning tõi näiteks juttselg-kärnkonna, keda kurgede arvukuse kasvades on väga väheks jäänud.

«Kui oled korra näinud, kuidas valge-toonekurg räägupoegi pistab ja isegi peletamise peale ei taandu, siis mõtled küll, et parem, kui neid ehk nii palju poleks — nad on ju meie põlisliikide konkurendid,» kõneles linnuvaatleja Tiit Vohta. «Olen ikka õhtupoolikuti jälginud, kuidas nad kambakesi põldu kammivad, ja paratamatult tuleb pähe mõte, et huvitav, kas kedagi ellu ka jäi.»

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0