Triin Kakko paneb nahkesemetesse emotsioone
(4)
06.04.2005 00:01
Kristiina Vaarik, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Olustvere lähedalt Köidama külast pärit Triin Kakko
lõpetab sel kevadel Tartu Kõrgema Kunstikooli nahakunsti erialal. Ühe tööna on
ta valmistanud «Terevisiooni» saatejuhile Anu Välbale
kaelaehte.
Suure-Jaani Gümnaasiumis reaalklassis käies huvitasid Triin Kakkot loodusteadused ja ka õpetajaamet polnud vastukarva. Seepärast otsustas neiu minna Tartu Ülikooli loodusteaduste õpetaja erialale õppima. Esimesel Tartu-aastal elas ta tädi juures, teisel kursusel kolis Narva maantee 27 asuvasse ühiselamusse. «Seal oli lõbus elu, käisin palju väljas ja tihti saime õhtuti ühikas elavate sõpradega kokku,» rääkis Kakko. «Käisime üksteise juures telekat vaatamas, juttu ajamas ja lauamänge mängimas.» Suured ühikapeod Triin Kakko meenutab ühiselamus peetud geograafiatudengite rebastepidu. Üle maja kogunes rahvas kööki, kus olid pesukausid pannkoogitainaga. «Kõik käisid katusel ringi, suured kõlarid tõsteti koridori ja tantsiti seal,» kõneles neiu. «Siis võttis keegi tuletõrjevoolikud seinalt lahti, lasi vee põrandale ja kõik hüüdsid «Viljandi folk!» ning hakkasid vee sees tantsima.» Praeguseks on enamik Tartu ühiselamuid renoveeritud. Kakko arvates seal enam nii aktiivset suhtlemist ei ole, pigem istuvad tudengid oma toas ja kutsuvad tuttavaid külla. Ülikoolis õppides selgus Triinule aga, et põhiliselt pidi õppima keemiat, isegi bioloogia oli pigem keemia. Seetõttu otsustas Kakko paberid ülikoolist välja võtta. Peaaegu aastaks võttis ta aja maha, käis mitmesugustel kursustel ja püüdis välja mõelda, mida ta edasi õppida tahaks. Kunstihuvi oli tal juba lapsepõlvest saadik ning joonistamisest enam meeldis talle meisterdada. «Tartu Kõrgemasse Kunstikooli kandideerisin foto- ja nahakunsti erialale. Esimene eelistus oli foto, aga sealt jäin ma välja,» rääkis Kakko. «Olin isegi üllatunud, et vestlusvooru pääsesin, sest ma ei olnud varem kunsti õppinud.» Valitud eriala on Triin Kakkole nelja aastaga meeldima hakanud. «Nahakunst sobib neile, kellele meeldib ise midagi teha ja kes ei taha teoreetikud olla. Päris täpne peab olema, sest nikerdamist on palju.» Nahakunst nõuab loomingulisust Töötama peab nobedalt, sest nahakunstis kasutatakse selliseid liime, mis kuivavad ruttu. Neiu tunnistab, et esialgu oli ta veidi uimane. «Olen õpingute jooksul natuke kiiremini töötama hakanud ning ka silmamõõt on täpsemaks muutunud,» naerab ta. Nahkehistööde valmimine sõltub nii materjali kui teguviisi eripärast. Kõige parema meelega valmistab ta galanteriiesemeid, näiteks kotte. «Lihtsamad on õmmeldud ja trükitud tööd, kuid kindlat lemmiktehnikat mul ei ole,» rääkis Kakko. «Kui mulle ese meeldib, siis teen seda huviga. Kui see jääb aga kauaks seisma ja mõte rappa jookseb, siis läheb isu ära ja ma ei leia uuesti alustamiseks energiat.» Õpingud on Kakko sõnul enamasti praktilised. Tudengid õpivad ka keeli, filosoofiat, majandust, kunstiajalugu ja teisi aineid, mida teisteski kõrgkoolides. Materjal tuleb välja osta Triin Kakko on oma valmistatud esemeid sõpradele müünud, mõned on ta ka endale jätnud. Enda tarbeks tehtavate asjade materjali peavad tudengid välja ostma. Tulevase kunstniku valmistatud nahkesemed on olnud väljas Tartu Ülikooli Raamatukogus ja lembelaegaste näitusel, kuhu ta meisterdas fotolaeka. Mullu sügisel helistati kooli Eesti Televisoonist ja öeldi, et Tartus olnud ehtekunsti näituse tõttu tahetakse filmida nahakunstitudengeid tööprotsessi jooksul. «Meil paluti valmistada lihtsa tehnoloogiaga eset ja valida välja mõni ETV saatejuht, kellele see hiljem kinkida,» rääkis Kakko. «Mina valisin Anu Välba, sest ta on positiivne ja lõbus ning ei ole konservatiivse maitsega.» Neiu valmistas pika musta värviliste lillekestega peenikese nahariba, mille saaks kolm tiiru ümber kaela siduda. «Ma olen seda tal aeg-ajalt «Terevisoonis» kaelas näinud!» Praktika andis häid emotsioone Möödunud suvel oli Triin Kakko praktikal Tallinnas Katariina Gildis, kus teda juhendasid Pille Kivihall ja Jane Rannamets. «Seal ma mõistsin, et seda tööd ma tahangi teha. Varem olid mul kahtlused, sest koolis on kohustus teha ja suur tahtmine läheb niimoodi üle. Mul ei ole sellist kohusetunnet, et teeksin asju sellepärast, et pean tegema.» Katariina Gildis oli neiu sõnul väga positiivne õhkkond ning hommikuti läks ta tööle hea tujuga. «Nägin seal vahetult ostjate reaktsioone ning sain aru, et ma võin valmistada asju, mis teevad inimestele rõõmu. Nahkehistöö on ju pelgalt luksusasi, seda ei ole tegelikult vaja, aga miks kunsti üldse vaja on. See läheb inimestele hinge. Kõik inimesed olid vaimustunud ja mul tekkis tunne, et ma teen midagi, mis teeb neil tuju heaks.» ELULUGU Triin Kakko on sündinud 11. detsembril 1979. aastal. 1998. aastal lõpetas Suure-Jaani Gümnaasiumi. Aastatel 1998—2000 õppis Tartu Ülikoolis põhikooli loodusteaduste õpetajaks. 2001. aastal asus õppima nahakunsti Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetab sel kevadel. Allikas: Triin Kakko
|
Tee koduleheks
