| |
|
 |
Reformierakonna noortekogu Viljandi klubi esimees Polina Dvinskihh peab oma eeskujuks Kristiina Ojulandi.
Foto: Elmo Riig |
|
Polina Dvinskihh vaidleb vanaemaga poliitika üle
(9)
09.03.2005 00:01
Kristiina Vaarik, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viljandi Jakobsoni gümnaasiumi abiturient Polina
Dvinskihh huvitub poliitikast ning on olnud kolm kuud Reformierakonna noortekogu
Viljandi klubi esimees.
Poliitika äratas Polina Dvinskihhis esimest korda huvi siis, kui ta kuulus üheksandas klassis õppimise ajal ühe aasta Viljandi noorte volikogusse. «Vahepeal ma unustasin selle ära, aga siis hakkasin uuesti selle vastu huvi tundma,» räägib neiu. «Enne 18-aastaseks saamist otsisin internetist infot ja mõtlesin põhjalikult, millisesse erakonda astuda.» Dvinskihh vaidleb tihti sotsiaalsete probleemide üle oma vanaemaga, kelle seisukohad on talle aga vastumeelsed. Et vanaema on Keskerakonna pooldaja, oli neiu kindel, et sellesse parteisse tema astuda ei soovi. «Tundus, et mul on valida Res Publica ja Reformierakonna vahel. Res Publica oli nii noor partei, mul ei olnud sellesse usku. Viimase aja sündmused on tõestanud, et mul oli õigus,» lausub reformierakondlane. Partei valikuga on rahul Reformierakonna valikuga on ta seni rahul olnud. Sellest parteist on pärit ministrid, kes talle meeldivad, näiteks endine välisminister Kristiina Ojuland. «Ojuland on mulle mingis mõttes eeskuju. Ka mina tahan ülikoolis õppida rahvusvahelisi suhteid, sest see teema huvitab mind,» kõneleb Polina Dvinskihh. «Olen põhjalikult uurinud, mida sellel erialal õppida saab. Ma ei ole inimene, kes teeb üleöö mingeid otsuseid.» Kui ta peaks tulevikus Eesti Vabariigi välisministriks saama, siis on tema suurim unistus töötada nii, et Eestil poleks teiste riikidega probleeme. Ministriametit ta siiski ei igatse, sest see on väga raske ja suure vastutusega. Poliitiku elukutse on aga neiu arvates viimasel ajal populaarsemaks muutunud. «Mina ei valinud seda mitte populaarsuse tõttu, vaid seepärast, et see meeldib mulle,» toonitab ta. Tuntust ta ei otsi, pigem tahaks ta midagi teiste inimeste heaks ära teha. «Igaühte huvitab kuulsaks saamine, aga see on ka ohtlik. Nimekate inimestega kaasnevad skandaalid, ainult heas mõttes kuulsaks saada on väga raske.» Esimeheks valiti detsembris Pärast seda, kui Polina Dvinskihh Reformierakonna Viljandi noortekogu liikmeks sai, märkas ta, et noortekogus eksisteeris esimehe ametikoht vaid paberi peal, tegelikku töötegemist ei olnud. «Inimesed istuvad koos ja räägivad ning neil on väga lõbus,» kirjeldab neiu. «Mina aga mõtlesin, et me peaksime midagi ära tegema ja linnaelus aktiivselt kaasa lööma.» Paari nädala pärast valisid noortekogu liikmed Dvinskihhi esimeheks. «Minu ülesanne on klubielus osalevad noored tööle panna, sest pole mõtet niisama juttu ajada. Minu arvates pole viimasel ajal linnas midagi ette võetud.» Viljandi noortelt on ta kuulnud, et midagi huvitavat pole teha, kuigi linnas on avatud huvi- ja noortekeskus. «Ma ei saa aru, kas nad ei tea siis, et sellised kohad on olemas?» imestab noor poliitik. «Miks nad ei lähe ega tegele huvialadega, mis neile meeldiksid?» Tahaks noortele infot jagada Dvinskihh arvab, et paremini tuleks korraldada info jagamist. Kuidas seda teha, ta päris täpselt veel ei tea. Üks võimalus oleks teavet edastada interneti teel. Noortekogusse astuvad aktiivsed inimesed, kes tahavad midagi muuta. «Kuigi on ka neid, kellel pole kodus midagi teha ja nad tulevad siia, sest meiega koos on lõbus ja tore,» arvab ta. Reformierakonna noortekogusse võivad kuuluda 16—35-aastased noored. Viljandis kuulub sellesse 150 inimest, neist 30 on tegevliikmed. Esimees ütleb, et uute liikmete leidmiseks ta ennast peale ei pressi. «Mul on palju sõpru, kes pole Reformierakonda astunud, aga käivad noortekogu koosviibimistel kohal.» Vaid väikese aktsendiga eesti keelt rääkiv Polina Dvinskihh õppis üheksanda klassini Viljandi Vene Gümnaasiumis. Just sel aastal, kui ta pidi kümnendasse klassi astuma, kaotati see klass Vene koolis ära. Seetõttu läks Polina Jakobsoni gümnaasiumisse. «Tegelikult olen ma kõige parem näide lõimumisest: käisin eesti lasteaias ja paljud mu sõbrad on eestlased,» naerab tüdruk. «Minule pole eesti keeles hakkama saamine kunagi probleem olnud.» Kohustuslikku kirjandust loeb ta näiteks nii eesti kui vene keeles.
|
Tee koduleheks
