Christina ilusalongi juuksur Ingvar Lendre muutis nelja tunniga Li Lugima juuksevärvi ja soengut tundmatuseni. Foto: Peeter Kümmel

Viljandi ainsale meesjuuksurile Ingvar Lendrele tuleb kasuks õpitud floristiamet, sest soenguid ehitab ta üles samal põhimõttel nagu lilleseadet.

Mullu juuni lõpul asus Ingvar Lendre tööle Männimäele Axella salongi, kuid alates novembrist muudab ta soenguid kaunimaks Christinas.

«Ma olen Türilt pärit. Mu ema töötas seal juuksurina, nüüd on ta pensionil,» räägib noormees. «Ma oleksin tahtnud juba Vene ajal juuksuriks hakata, aga tollal oli imelik, et meesterahvas unistab sellisest ametist. Ema poleks seda siis heaks kiitnud, ta oli päris ehmunud, kui talle oma õpingutest rääkisin.»

Aednikust sai juuksur

Kõigepealt läks Ingvar Lendre Räpina tehnikumi aiandust õppima. Seejärel osales ta mitmel floristide koolitusel Tallinnas. Ligi kümme aastat töötaski ta lillekauplustes Türil ja Tallinnas.

«Ega ma polekski aiandust õppima läinud, aga seal õpetati mingil määral floristitööd ka,» räägib mees. «Minu kõik ametid on loomingulised olnud, aga juuksuritöö meeldib ikka üle kõige.»

Tartu Kutsehariduskeskuses sai ta juuksuriks kümne kuuga. Kui noormees oli vaid kaks kuud ametit õppinud, sai ta esimese töökoha Lõunakeskuse juuksurisalongis.

Viljandlased on tagasihoidlikud

Juuksur võib Lendre sõnul inimese vaid paari tunniga teiseks muuta. Kahjuks kipuvad Viljandi kliendid tagasihoidlikud olema.

«Julgeid värve ja lõikusi endale teha ei lasta. Olen küll neid pakkunud, aga üks tüdruk ütles, et soeng oleks küll lahe, aga ta ei julge niimoodi tänavale minna. Väiksemates linnades on see probleem, et kõik vaatavad.»

Juuksur peab jälgima, et inimene tehtud soengu välja kannaks.

«Ma küsin alati kliendilt, mida ta sooviks, sest päris oma äranägemise järgi ei saa midagi teha,» räägib Lendre. «Näitan kõigepealt värve ja ajakirju, et inimesel tekiks silme ette mingi pilt oma tulevasest soengust.»

Viimasel ajal eelistavad paljud toone pruuni varjundiga punasest kuni leekivpunaseni.

«Mul endalgi olid leekivpunased salgud sinakates juustes,» lisab ta. «Seda ma panin küll tähele, et Tartus kardeti eksperimenteerimist vähem.»

Huvitavaks väljakutseks Tartus töötamise ajast peab Lendre seda, kui tuli teha võistlustantsijatele soenguid. Neil ei tohtinud ju ükski juuksesalk peas liikuda.

Põnevad värvilised soengud

«Põnevad on ka pidulikud soengud ja pruudisoengud, sest siis saab oma fantaasial lennata lasta,» kõneleb mees. «Huvitav on ka juukseid sättida kolme-nelja värviga, sest need peavad üksteise sisse sulama. Selline lühemate juuste soeng koos lõikusega võtab kuni neli tundi aega.»

Lendre oli esialgu üllatunud, et Viljandis on juuksuriteenus nii odav. Tartus ja Tallinnas tuleks siinsed hinnad korrutada vähemalt kahega. «Mujal maailmas on juuksuritöö kallis, sest see on loominguline töö,» lausub mees.

Lendre sõnul eelistavad naised lihtsaid soenguid, millega on hommikuti kerge hakkama saada. «Kellel ikka on aega eriliselt lõigatud juukseid pool tundi peegli ees limpsida,» ütleb ta väikese kurvastusvarjundiga, sest tema töö on seetõttu tavalisem.

Viljandi meeldis ammu

Siinse töökoha leidis Ingvar Lendre sõbral külas olles töökuulutusi lugedes. Siia elama tuli ta väga hea meelega, sest see linn on talle kogu aeg meeldinud. Viljandit peab ta ilusaks sellepärast, et vanalinnas pole kõrghooneid.

«Suvel käisin folgil ja see meeldis mulle väga. Olin festivalist enne kuulnud, aga polnud kordagi sellel käinud. Mulle meeldibki teistsugune muusika,» lausub mees. «Folgil oli meeletult palju rahvast koos, aga kuritahtlikke inimesi polnud.»

Kodus kuulab Lendre klassikalist muusikat ja käib tihti Tartus Vanemuise teatris ooperit ja balletti vaatamas või Pärnu Kontserdimajas mõnel kontserdil. Vanemuise praegusest mängukavast soovitab ta soojalt muusikali «Viiuldaja katusel» ja operetti «Sevilla habemeajaja».

Televiisor tema toanurgas on pigem iluasi.

Tallinnasse tagasi ei taha

Kuigi Ingvar Lendre töötas mitu aastat Tallinnas, ei läheks ta sinna mitte mingi hinna eest tagasi. «Tallinn on nii väsitav,» tunnistab ta. «See linn tõmbab inimese energiast nii tühjaks.»

Viljandis on tema kliendid olnud meeldivad ja rahulikud inimesed. «Tallinnas on tõusikud, aga Viljandis pole ma neid märganud,» lisab mees.

Lendre rasket eluetappi on aidanud üle elada mitmesugused jõudu andvad kivid. Kaelas ripub tal neid kaks: ametüst tõmbab halba energiat välja ning jaspis kaitseb.

«Tunnen huvi ka feng shui põhimõtete vastu,» räägib mees. «Näiteks salongis on meil akvaarium kuldkaladega. See annab energiat ja hoiab halva eemal. Kodus on mul väikesed pühakujud ja õnnetoovad kellukesed ning rahakotis õnnerahad.»

Õhtuti ootab teda kodus merisiga, kes pidavat tema moodi välja nägema, sest tal on peas samasugune pungihari. «Ta ei näri midagi ja on hästi uudishimulik. Talle meeldib süles olla, nii et kui ta maha panen, hakkab kohe karjuma,» naerab mees.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.45