Ökoloogiline maksureform pole ainult ühe maksu kehtestamine ja teise ärajätmine, vaid terviklik meetmete kompleks. Iga meedet ning selle vajalikkust ja mõju tuleb vaadata kogu reformi kontekstis.

Ökoloogilise maksureformiga püütakse lahendada kolme probleemi. Esiteks üritatakse suurendada majanduse konkurentsivõimet, tekitades soodsa keskkonna tehnoloogilisteks innovatsioonideks. Teiseks tuleks luua uusi töökohti tööjõu maksustamise vähendamise teel. Kolmandaks peaks motiveerima keskkonnasõbralikult tootma, tarbima ja käituma.

Seega vaatab ökomaksureform arengut tervikuna ja lähtub säästva arengu põhimõtetest, mille kohaselt sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleeme tuleb lahendada üksteisega seoses ja tasakaalustatult.

LAHENDUSI ON võimalik leida keskkonnakaitseliste majandushoovade abil. Nendega suurendatakse keskkonna ja loodusvaradega seotud makse ning sellest saadava tulu arvel vähendatakse tööjõuga seotud makse.

OECD ja Euroopa Liidu riikides kasutatavad keskkonnakaitselised majandushoovad on mitmekesised. Kõige suurem osa keskkonnamaksude tuludest saadakse energia tootmise ja kasutamise maksudest. Siia kuuluvad näiteks kütuseaktsiisid, mis annavad seitse kuni kaheksa protsenti riikide maksutuludest. Lisaks nendele on võimalik kehtestada transpordiga seotud makse, näiteks paljuräägitud automaks, aga ka raskeveokimaks ja teedemaksud.

EESTIS EI OLE seni energia- ja transpordimakse peetud keskkonnamaksudeks. Nende eesmärk on pigem eelarve täitmine ja Euroopa Liidu liikmesriigina energiamaksude direktiivide järgimine. Samas on ökomaksureformi alus euroliidus just energia- ja transpordimaksudest saadav tulu. Väga oluline meede on loodusvarade kasutamise ja saastemaksud, millest laekuvat raha kasutatakse tavaliselt sihtotstarbeliselt keskkonnakaitse edendamiseks.

Kuna keskkonnakaitse infrastruktuuri arendamiseks on vajalikud suured investeeringud, pean äärmiselt vajalikuks edasi arendada praegu kehtivat keskkonnatasude süsteemi.

Seni on Eesti keskkonnainvesteeringute vajadusest suutnud katta vaid 40 kuni 50 protsenti ning tihti piirab välisabi laialdasemat kasutamist kaasfinantseerimise vahendite vähesus. Keskkonnatasude tõstmine aitab seda leevendada. Kõrgemate keskkonnatasude kehtestamine annab ettevõtjatele signaali, et riik ootab loodusvarade kasutajatelt ja saastajatelt keskkonnahoidlikumat tegevust.

ALATES SELLEST aastast rakendatakse Eestis saastekvootidega kauplemist, mis annab võimaluse ja märkimisväärse stiimuli realiseerida innovaatiliste tehnoloogiate või alternatiivsete kütuste juurutamisega saadav kasvuhoonegaaside heidete vähendamine rahvusvahelisel turul väljakujuneva hinnaga.

Praeguseks oleme ettevõtetele väljastanud 41 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise luba. Loodame, et kõik ettevõtted kasutavad neile antud võimalust, sest see on täiendav tuluallikas ettevõtte majandamise efektiivistamisel.

Maksude ja tasude tõstmise kõrval on võimalik rakendada keskkonnasõbralikele toodetele ja teenustele maksuleevendusi või lõpetada keskkonnakahjuliku tootmise toetamine. Näiteks on Eestis seniajani subsideeritud põlevkivienergeetikat. Selle keskkonnatasud on kordades madalamad teiste tegevustega seotud analoogsetest keskkonnatasudest.

PÕLEVKIVIENERGEETIKALE tehtud soodustuste juures oleme arvestanud seda, et elekter on majanduse arengumootor, samuti Eesti elanike maksuvõimet ja tootmise konkurentsivõime toetamist. Kõike seda oleme teinud keskkonna arvel.

Praeguseks on Eesti majandus olulisemalt kõrgemal tasemel ja elanike maksevõime suurem kui keskkonnatasude kehtestamise ajal. Seetõttu ei tohiks ka Eesti energeetika edasine areng toimuda keskkonna arvel. Põlevkivielektri hind peaks hakkama kajastama senisest rohkem keskkonnakulutusi ja keskkonnale tekitatud kahju. On tehtud ettepanek, et elektritootmise keskkonnaga seotud väliskulude kandmine langeks elektriaktsiisi kaudu ainuüksi elektritarbijale.

Sellega ei saa nõus olla, sest ettevõttel kaoks otsene huvi keskkonnameetmeid kasutusele võtta. Elektriaktsiisi rakendamisel on keskkonnakaitset soodustav mõju vaid siis, kui elektriturg on avatud ja tarbijal on võimalus valida, mismoodi ta toodetud elektrit kasutab. Seniks peaks elektritootmisel jätkuma keskkonnakaitse mõjutamine keskkonnatasude kaudu.

ÖKOLOOGILISE maksureformi eesmärkide saavutamiseks on võimalik kasutada palju rohkem meetmeid kui automaks.

Praegu on küsimus pigem selles, milliseid keskkonnakaitselisi majandushoovasid rakendada ja kuidas seda teha. Seetõttu ongi moodustatud ministeeriumidevaheline töögrupp, kelle ülesanne on välja töötada adekvaatne stsenaarium ja analüüsida selle võimalikke mõjusid ühiskonna kõikide sektorite arengule. Siis me saame otsustada, millised lahendused me valime.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0