Et nende vahele jääb vaid poolsada kilomeetrit ja buss käib seda teed mitu korda päevas, tuleb suur hulk turiste Bratislavasse Austriast. Vanalinna tänavatel võib aga kohata ka lärmakaid inglise noormehi ja paljude teiste rahvuste esindajaid. Siiski on turiste Bratislavas oluliselt vähem kui naaberriigi Tšehhi pealinnas Prahas.

Kirjad lähevad segi

Slovakkia alaline esindaja Euroopa Parlamendis, suursaadik Maroš Šefcovic kurtis ajakirjanike grupile, et Slovakkia ja Sloveenia saadikute kirjad kipuvad omavahel tihti segi minema. Slovakikeelne nimi Slovensko kõlab Sloveeniaga väga sarnaselt. Kui aga Slovakkiat üldse mõne riigiga siduma hakata, peaks seda tegema Tšehhiga, sest kuni 1989. aasta sametrevolutsioonini ühendas neid nimi Tšehhoslovakkia.

Slovakkia ühines Euroopa Liiduga samal ajal kui Eesti. Küsitluste järgi huvitab slovakke euroliidus eelkõige praktiline aspekt: loodetakse, et tõukefondide abil saab vähendada töötust ja vaesust.

5,4 miljoni elanikuga Slovakkiast on pärast liitumist teistesse riikidesse tööle läinud mõni tuhat inimest ning nad on rahul võimalusega vabamalt reisida, töötada ja õppida.

Palk on väike

Miinimumpalk on 6000 Slovakkia krooni ehk ligi 2400 Eesti krooni. Keskmine palk on kaks korda suurem, kuid umbes 60 protsenti töötajatest võtab palgapäeval vastu summa, mis jääb alla keskmise.

Odav tööjõud pole ainuke asi, mis kümneid välisettevõtteid, eriti autofirmasid Slovakkiasse meelitab. Kahjuks on ametiühingud seal väga nõrgad ning töötuse tase kõrge: 15 protsenti. Firmajuhtidel on kerge inimesi vallandada, sest keegi ei julge kehvade töötingimuste üle nuriseda.

Tõsi, pealinnas Bratislavas on töötuid vaid neli protsenti ning seetõttu on tekkinud teise Slovakkia sündroom: paljud vaesemate piirkondade elanikud kolivad Bratislavasse. Need, kes ei koli, on aga oma pealinna ja seal elavate inimeste suhtes vaenulikult meelestatud.

Slovakkia Kaubandusliidu juhataja Peter Krajcir lausus, et paljudel slovakkidel pole vajalikke tööoskusi.

«Firmad ei pühendu väljaõppele ja inimeste harimisele,» rääkis ta. «Noor inimene läheb pärast keskkooli ühte firmasse ja töötab seal aastaid. Kui ta koondatakse, ei oska ta arvutit käsitseda ega kõnele ühtki võõrkeelt. Väheste teadmiste tõttu pole inimesed tihti emotsionaalselt valmis uut töökohta otsima.»

Nii nagu meil, teevad ka seal riigile peavalu mõnekuused töölepingud ja ümbrikupalk, seda eriti ehitusel.

Retsepti eest tuleb maksta

Perearsti juurde minek on tasuline ning iga visiidi eest tuleb maksta 20 Slovakkia krooni.

22-aastane ajakirjandustudeng Maria ütles, et talle tundub väga ebaaus maksta iga retsepti eest veel 20 krooni. Sellele lisandub muidugi arstimi hind.

Tundub, et Slovakkia noored ei kipu vanemate juurest ära kolima. Enne, kui nad üldse oma korteri üürimisele mõtlevad, üritavad nad saada hea töökoha.

22-aastane ajakirjandusüliõpilane Marina peab loomulikuks, et tema 250 krooni suurune stipendium läheb vanemate pangaarvele. Marina ei oska isegi ette kujutada, mis saab juhul, kui tudeng ema ja isaga ei suhtle. Ta arvas, et küllap siis on võimalik paluda stipendium üliõpilase enda pangaarvele kanda.

Õppelaenu võtmine tüdrukute sõnul eriti populaarne ei ole. Tudengid on endale selgeks teinud, et laen tuleb edaspidi ka tagasi maksta.

28-aastane Iveta kolis väikelinnast Bratislavasse paar aastat tagasi. Ta on õnnelik, et sai seal majandusnõunikuna tööd, sest see oli hea võimalus kõrgema palgatasemega pealinnas oma elu alustada. Siiski käib Iveta igal nädalavahetusel vanematel külas. «Ema teeb mul hästi süüa,» kiitis ta.

Kuigi Bratislavas valitseb pankade küllus, saab vaid vähestes kauplustes ja söögikohtades kaardiga maksta.

Vanalinn on kaunis ja puhas. Selle kohal kõrguvast kindlusest paistab kätte Bratislava tumedam pool, mis paikneb Doonau jõe teisel kaldal. See on Lasnamäed meenutav suurte kortermajadega elurajoon, mis ehitati sotsialismiajal. Elamurajooni eesosas asub linna suurim kaubanduskeskus Aupark, mille kallid firmapoed pakuvad paljudele madalapalgalistele linlastele vaid vaatamisrõõmu.

Slovakkia eripära on suur hulk mustlasi: umbes 400 000 inimest. Nad on väga vaesed ja elavad kehvades tingimustes, tihti elektri, vee ja kanalisatsioonita. Teine umbes sama suur vähemus on ungarlased, kes vastupidiselt mustlastele on kultuuriliselt arenenud ja osalevad poliitikas.

TEAVE

Elanikke 5,43 miljonit

Rahaühik kroon (0,4 Eesti krooni)

Pealinn Bratislava

Suurus 48 845 ruutkilomeetrit

Valitsemisviis parlamentaarne demokraatia

Allikas: The Wordl Factbook

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5