John Deere’i nimega traktor ja selle järele haagitud Väderstadi automaatkülvik teevad ringe ning külvatud põlluala aina laieneb. Traktori roolis on seekord Taevo Viitas. Foto: Peeter Kümmel

Sinna künka taha on läinud siiski Ants Ilvese paarimees Taevo Viitas koos John Deere’iga. Aga enne kui traktor ja selle juht viljakoorma juurde jõuavad, kulub kümmekond minutit, sest külviring on üle kilomeetri pikk.

Ja siis on kolmel mehel tegemist küllaga. Ants Ilves hakkab kraana käiku juhtima, sest teisiti pole võimalik 600- ja 700-kiloseid väetise- ja seemneviljakotte liigutada. Ootamatult põldudevahelisele teele sõitnud Jaanus Ermits seab raskeid kotte haakekonksu otsa ning Taevo Viitas avab külviku kohale jõudnud koti põhja ja laseb selle sisul alla voolata.

Väderstadi külvikul on kaks suurt sahtlit. Üks neist võtab vastu kaks tonni väetist ja teine 1400 kilo seemnevilja.

Mulda läheb Jõgevalt pärinev oder «Inari», mis juba mullugi siinsetel põldudel kasvas. Üldse kavatseb osaühing Mulgi Agro külvata otra 140 hektarile, muud kultuurid peale selle.

«Kevad oli tänavu hiline, külvile kulub ehk kümme päeva veel,» arvab Taevo Viitas ning istub taas suure traktori rooli, et järgmisele külviringile minna.

Jaanus Ermits, Ants Ilves ja Taevo Viitas — kõik kolm on Abja valla taluperemehed.

Mets väärib hoidmist

«Mul on nii väike talu, ainult 60 hektari ümber maad ja 30 hektarit metsa,» sõnab Kamara asula taga asuva Laane talu peremees Jaanus Ermits. Talumaja sai ta päranduseks ja maa selle juurde ostis. Veel aasta tagasi töötas ta Mõisaküla Keskkoolis käsitööõpetajana, siis aga otsustas puht taluelu kasuks.

«Ma päris kaifin maatööd,» ütleb ta. «Aga veel enam meeldib mulle mets.»

Laas teeb talle ka muret, sest jaanuaritorm murdis umbes hektari jagu kuuski maha. Üle saja tihumeetri puitu on juba saekaatrist läbi käinud, rahagi käes, aga hulga tööd on veel ees. Ootamatult tekkinud raielank vajab täitmist. Hea, et kuusetaimed on oma istandusest võtta.

Laane talu peremees oleks eelistanud puid maha võtta ühekaupa, enne pikalt valides. Tema arvates oleks parem, kui tal oleks selleks tööks oma hobune, nagu vanasti talumees oma metsas toimetas. «Mets väärib hoidmist,» toonitab ta.

Jaanus Ermits ei saa aru nendest inimestest, kes veavad metsa alla prügi või veel hirmsam, oma lõpnud loomi.

«Mu tädipoeg Ants Ilves on tõeline talunik. Tal on palju maad ja ta teeb oma tööd pühendumisega,» soovitab käsitööõpetajast talunik oma sugulasega tuttavaks saada. Ta ise peab olulisimaks ilusa kodu loomist oma neljale pojale, kellest noorim läheb sügisel kooli.

Ekskavaatoritehasest talutööle

Ants Ilves töötas varem Mõisaküla Talleksis. Mõisakülas elab ta koos perega praegugi, kuid ta on seejuures üle kümne aasta olnud Sarja küla Rõika talu peremees.

Vanasti olid igas edukas Eesti talus viljakad põllud ja hea piimakari. Olid ka ilusad hobused, kuid tänapäeval asendavad tööhobuseid neist võimsamad traktorid.

Algul oli Rõika talul ainult 30 hektarit maad ja väiksemat sorti Belaruss. Ja algul tahtis temagi oma vanemate talu arendades toimida parimate peremeeste eeskujul, kuid praegu tema talus enam suurt lehmakarja pole. Loobuma sundis ränk maadlus vahepealsete piimatootmise raskustega ja nüüd pühendub ta üksnes teraviljakasvatusele. Koos rendimaaga kasutab Ants Ilves praegu üle 400 hektari põldu.

«Hea kah, et Antsul enam suurt lehmakarja pole,» arvab tädipoeg Jaanus. «Praegu saab ta vähemalt talvel suurest tööst puhata.»

«Ma olen fiie,» ütleb Ants Ilves. «Mina olen ka,» lisab Taevo Viitas. See tähendab, et nad mõlemad on füüsilisest isikust ettevõtjad.

Nad kahekesi, Veskimäe küla Villemi talu peremees ja Sarja küla Rõika talu peremees moodustavad osaühingu Mulgi Agro ning see on alles väga uus ettevõtmine, tänavuse kevade värske sõna. Kahekesi on üht suurt vankrit kergem vedada.

Mulgi Agro panustab tehnikale

«Heale tehnikale pole alternatiivi,» sõnab Taevo Viitas. Ta on iseendale ja Ants Ilvesele tänulik selle eest, et nad võtsid investeeringutoetusi tõsiselt. «Praegu kiruvad need, kes ei kasutanud soodsat traktorite, kombainide ja külvikute hankimise võimalust. See rong on nüüdseks läinud.»

Rõika talu peremehe sõnul läks programmiga külvik maksma küll üle poole miljoni krooni, aga missugune masin see on! Lisaks väga täpsele külvile tihendab see mulda. John Deere’i eest küsiti tublisti üle miljoni ning ostjal tuleb veel neli aastat võlga tasuda. Ent topeltratastega traktor ei talla, vaid jätab enda järele ühtlaselt haritud põllu. Ja kui mõnus on sellega tööd teha!

«Meil on ka kombain John Deere ning ostsin teisegi hea traktori, Renault Arese,» räägib Ants Ilves. Sellega harib teisel põllul rullrandaaliga maad tema poeg Aivo.

Kaks peremeest on kulutanud kahel viimasel aastal uute masinate liisimisele üle viie miljoni krooni.

Põlluharimise tehnoloogiagi pole enam endine. Eelmisel sügisel need kaks ühistu tegelast enam oma maid ei kündnud. Ent nad peavad mõistlikuks iga kolme aasta järel siiski künda, sest maa vajab aeg-ajalt liigutamist. Ja enne külvi käiakse maa rullrandaaliga üle, sest sel viisil pääseb varem külvile.

ARVAMUS

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0