| |
|
 |
Spari omaniku sõnul tekitavad kauba eest kassas maksmata jätvad pikanäpumehed talle aastas miljonites kroonides kahju. Kogu Eestis on need numbrid sadu kordi suuremad.
Foto: Elmo Riig |
|
Poepidaja mure: kuidas peatada varast?
23.02.2008 00:01
Hans Väre, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Kas mäletate veel kunagi kaupluse ukse kõrvale kleebitud silti «Ostukorvita sisenemine keelatud»? Tänapäeval ei saa enam keegi klienti korvi kasutama sundida — ta võib poes ringi jalutades kauba kas või põue pista.
Tavalisele inimesele, kes läheb poodi vaid pätsi saia järele, tähendab korvist loobumise võimalus kübekese rohkem mugavust. Kaupmehele kaasneb sellega aga tubli peavalu, sest varaste töö on tükk maad kergem. Poodnik võib kas või oma silmaga näha, kuidas tuntud vargapoiss šokolaadi tasku suskab, kuid ei saa midagi teha enne, kui too maiuse eest maksmata kassaliinist läbi on läinud. Alles siis tohib ta suli kinni võtta, kui järele jõuab. 999 krooni kaupa Kui varem võis Eesti kaupmeeste suust pikanäpumeeste kohta kuulda sagedast, ent suhteliselt vaikset kirumist, siis eelmisel aastal paisus see pahameeletormiks. Protestilaine ajend oli väidetav varguste arvu kahekordistumine pärast märtsis jõustunud karistusseadustiku muudatust, mis sätestab, et kui tekitatav kahju jääb alla 1000 krooni, on tegemist väär-, mitte kuriteoga. Oluline vahe seisneb selles, et väärteo eest saab karistada vaid trahvi või kuni 30-päevase arestiga, mitte aga pikema vangistusega. Et elukutselistelt varastelt on raha kättesaamine ebatõenäoline ning arestimajade järjekorrad Tallinnas ja Ida-Virumaal lootusetult pikad, polegi enamik Eesti kaake eriti mures, kui turvamees neil varrukast haarab. Kõige valusamalt annavadki poevargused tunda Tallinnas ja Ida-Virumaal, kus süstivad narkomaanid endale sel moel uue doosi tarvis raha hangivad. Igal retkel vaatavad pätid hoolega, et summa üle 1000 krooni ei paisuks, kuid kokkuvõttes on nende minema tassitava kauba maksumus üüratu. Kaupmeeste liidu tegevdirektori Marika Merila ütlemist mööda on kahju, mida vargad Eesti poepidajatele tekitavad, välja arvutatud, kuid seda ei avaldata. «Turvalisusega seotud kulutused alates vargusekahjudest ja lõpetades videovalvega jäävad Eestis alla Euroopa keskmise,» lausus Merila. «Euroopas on need kettidel erinevad, kuid võivad küündida isegi viie kuni seitsme protsendini käibest.» Ühel poel miljonikahjud Vanemkomissar Alvar Pähkli sõnul ei tabata Viljandimaa kauplustes kuigi palju vargaid ja enamasti piirdub ka vahelejäänute saak pudeli õlle või mõne šokolaadiga. Eelmisel aastal registreeriti maakonnas vaid 262 pisivargust, millest poodides pandi toime umbes kaks kolmandikku ehk 175. Kui see aasta peale ära jagada, tuleb välja, et maakonna kauplustest näpatakse harvem kui ülepäeviti. Ametlikest numbritest hoopis suuremad on välja käia Viljandis Centrumi kaubanduskeskuses Spari poodi pidaval Eldur Kalmannil. Temagi ei taha rääkida konkreetsetest summadest, kuid väidab, et varaste tekitatav kahju ulatub viie protsendini käibest. Võttes arvesse, et 2006. aastal oli Spari omaniku, osaühingu Rema 1000 Viljandi käive 42 miljonit (2007. aasta aruannet pole firma veel avaldanud), tähendaks see umbes kahe miljoni krooni jõudmist ettevõtte rahakotist varaste taskusse. Kalmann rääkis, et ta võiks iga päev vähemalt kolm-neli varast kinni püüda, kuid eelistab nad lihtsalt poest välja juhatada. «Mis ma võtan neid vahele, kui mulle saadetakse selline kiri?» viitas kaupmees nördinult hiljuti noorsoopolitseist tulnud vastusele. Selles teatatakse, et Sparis vargusega vahele jäänud 13-aastase vastu väärteomenetlust ei alustata, sest too pole veel süüealine. Alaealiste armaada Poepidaja hinnangul on Sparis tabatavatest pikanäpumeestest tervelt kaks kolmandikku alaealised, kes oma karistamatuses kindlad olles pistavad tasku kõike alates nätsust ja lõpetades lahjade vägijookidega. Kalmanni jutu järgi valivad kaubanduskeskuste juurde kogunevad noorukid endi hulgast välja noorimad, keda karistada ei saa, ja saadavad need kauplusesse meelepärase kraami järele. «Pole absoluutselt kindel, et süsteem nii käib, kuid vahel on väike laps vahele jäädes näidanud mõnd vanemat, et näe, tema käskis tuua,» rääkis Kalmann. «Karistamatuse tunne on nii valdavaks muutunud, et kui nad pärast vahelejäämist uuesti poodi tulevad, naeravad meie töötajatele näkku.» Et näppajaid vähegi distsiplineerida, tahtis Kalmann teha Spari midagi häbipostilaadset ja riputada stendile üles varguselt tabatute nimed ja pildid. «Vaat see mõjuks neile, aga politsei ei luba!» oli kaupmees pettunud. «Öeldi, et siis algatavad nad hoopis minu vastu kriminaalasja.» Nimelt tohib isikuandmete kaitse seaduse kohaselt inimese nime või pilti ilma tema nõusolekuta kasutada ainult ajakirjanduslikul eesmärgil ja sedagi vaid teatud tingimustel. Alaealiste kurjategijate avalikustamine on ka pressil keelatud. «Poepidaja ilmselgelt ajakirjanduse alla ei käi ja nende inimeste nõusolekut ta kindlasti ei saa,» tõdes andmekaitseinspektsiooni menetlustalituse vaneminspektor Elve Adamson. Eldur Kalmanni hinnangul on seaduste kaitse loonud kurjategijatele eelisolukorra ning kui uus õiguskantsler ametisse saab, tahab ta tollelt selle kohta aru pärida. «Ja kui see ei aita, tuleb oma erakonna saadikutele öelda, et nad seadused üle vaataksid.» Kalmann kuulub Reformierakonda. Sama partei liige on ka justiitsminister Rein Lang, kelle ametiajal võeti vastu pisivargused dekriminaliseeriv seadusemuudatus.
|
Vanemad uudised .