Vabariigi aastapäeva puhul korraldatavatel koosviibimistel sobib kanda rahvarõivaid. Just niimoodi keerutas mullusel presidendi vastuvõtul paar Setumaalt. Foto: Sille Annuk («Postimees»)

Tarvastu gümnaasiumi kombeõpetuse õpetaja Valli Karu tahab õpilasi eluks ette valmistada nii, et nad saaksid hakkama ka presidendi vastuvõtul.

Vastuvõttu vaatab õpetaja igal aastal suure huviga. «Mõnikord teen lausa märkmeid,» ütleb ta naerdes.

Valli Karu hinnangul pole inimeste kombe- ja riietumisharjumused iseseisvusajaga eriti muutunud.

Pahatihti osutuvad komistuskiviks edevus ning sissejuurdunud mugavus ja lodevus. «Paraku pole võimalik omandada head rühti ning sujuvat käitumismaneeri ja maitsekat riietumisoskust vaid üheks õhtuks aastas. Kui puudub harjumus, on pingutused selles vallas asjatud.»

Just sissejuurdunud loomulikkuse saavutamiseks ongi Valli Karu arvates tähtis koolis kombeharidust anda.

«Meie presidendi jutust viimases «Elukirjas» jäi kõlama mõte, et noortel on tihti vajaka heast lastetoast. Riik on täpselt nii tugev ja väärikas, kui on tema kodanikud ning mida sügavamad puudujäägid ilmnevad koduses kasvatuses, seda suurem kohustus on koolil ja ühiskonnal tervikuna.»

Näited elust enesest

Tarvastu gümnaasiumi direktori Mai Talu sõnul on kool seadnud eesmärgiks, et ka need lõpetajad, kelle akadeemilised teadmised on kesised, oleksid eluks ette valmistatud.

«Valli Karu on rikkalike kogemustega etiketiõpetaja, kes on oma ala entusiastina harjunud noppima huvitavaid tähelepanekuid elust enesest. Tema kujundatud peolauad on saanud siinkandis lausa omaette kaubamärgiks,» lisas direktor.

Gümnaasiumi abituriendid Betti Tamtik ja Jaanika Mastik hindavad õpetajat kõrgelt.

«Ta toob näiteid isiklikest kogemustest ning nii jäävad asjad paremini meelde. Teeme palju vajalikku praktiliselt läbi ja see on hoopis tulusam kui kuiv teooria,» rääkisid tüdrukud.

Etiketiõpetuse tunni osana on abiturientidel olnud kavas restorani ühiskülastus, mille käigus õpitakse isegi jootraha jätmist. Laua katmist ja serveerimist harjutatakse valla pensionäride ja puuetega inimeste jõulupidudel. Lauas teenindamine on midagi enamat kui vaid nugade-kahvlite õigesti ritta sättimine. See on pigem hingehariduslik ülesanne ning võimalus näidata üles sotsiaalset head tahet.

«Muidugi muutub ajaga suhtluskultuuris mõni pisiasi, aga on ka aegumatuid väärtusi,» leidsid kaheteistkümnenda klassi tüdrukud. «Seetõttu ongi väga võõrastav vaadata, kuidas mõned väikesed algklasside õpilased õpetajatega räägivad. Nad kasutavad lausa roppusi ja tõstavad häält.»

Ajab kindlalt juuri

Kombeõpetuse mõjud avalduvad vaikselt, aga kindlalt. «Kui me klassiga restorani läksime, arvas mitu poissi algul, et korrektse riietuse nõue on tülikas, kuid ülikonda kandes muutus nende käitumine paremaks ja väljapeetumaks kui tavaliselt. Mõnda poissi ei tundnud äragi,» tunnustasid tüdrukud klassivendi.

Kombeõpetuse töökavas leidub teemasid olmeolukordadest kuni kirikuetiketi ja riiklike tseremooniateni.

Veel riigi tähtpäevast kõneldes toonitab Valli Karu, et see annab võimaluse kas või kord aastas vaadata üle oma väärtushinnangud. «Viimasel ajal on keskendutud rohkem majanduskasvule ning inimeste kõlbeline pool on jäänud tagaplaanile.»

Üks tänapäeval unarusse jäänud valdkond on liikluskultuur. «Ka see algab tegelikult lugupidamisest teiste vastu ning haakub kombeõpetusega. Kõik saab alguse sisemisest vajadusest arvestada ümbritseva ühiskonnaga ja olla positiivne.»

Vead

Reeglid, mille vastu eksimine on levinud.
• Viisakus nõuab kutse saajalt alati kas eitavat või jaatavat vastust.
• Šampanjat ja vahuveini ei avata pidulikel vastuvõttudel kunagi pauguga.
• Fourchette- ja Rootsi laua ääres ei tohi sisse võtta püsikohta.
• Hea tava on seltskonnas vestelda kõigi oma lähemate naabritega.

Allikas: Valli Karu

Hea kasvatusega inimene on kohanemisvõimeline

Õpetaja Valli Karu rõhutas, et etikett on sisemise kultuursuse ja harituse avaldumisvorm, mille kaudu saame näidata üles lugupidamist enda ja kaasinimeste vastu.

«See ei ole pelgalt väliste normide täitmine,» rääkis ta. «Kramplik kommetest kinnihoidmine võib mõjuda mõnikord hoopis vastupidi.

Näiteks keskkonnas, kus kätega söömine on hea tava, mõjuks noa ja kahvli tungiv nõudmine lausa üleolevalt.»

Hea kasvatusega inimene on kohanemisvõimeline. «Etiketi kohta on öeldud, et selle omandamine on mingil määral kaasasündinud intelligentsuse küsimus.

Loomulikult on ka väga tugevalt isikupäraseid inimesi, kes seisavad etiketist kõrgemal ja loovad seda ise,» nentis Valli Karu.

Inimestele, kes tahavad ennast seltskondlike käitumisreeglitega paremini kurssi viia, soovitab õpetaja Maaja Kallasti kolmeosalist «Käitumise kuldvara».

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5