Taavi Türner ilma kaitsmeteta mootorrattaga sõitma ei lähe, sest on sattunud mitmesse õnnetusse. Foto: Liis Linn

Augustis läheb Taavi YFU (Youth For Understanding) mittetulundusliku õpilasvahetusorganisatsiooni kaudu aastaks Saksamaale õppima. «Idee välismaale õppima minna tuli alles sügisel, kui meie koolis käisid YFU esindajad oma vahetusaastast rääkimas. Kõigepealt tahtsin minna Argentinasse,» tunnistab Taavi.

«Taotlusesse pidi kirjutama kolm valikut. Ameerikasse minekuks stipendiume ei jagata. Mõtlesin, et kui Saksamaale pääsen, siis lähengi Euroopasse. Anti välja ainult kümme stipendiumi ja selgus, et mina olin üks õnnelikest, kes selle sai,» räägib noormees.

Sponsoritelt toetust ei saanud

YFU vahetusõpilastele korraldati sponsorikoolitusi. Taavi saatis mitmele Viljandi firmale kirja, kuid vastuseks tuli viisakas ei. «Öeldi, et oli väga ilus ja põhjalik sponsorkiri, kuid nad ei saa mind aidata,» kurvastab Taavi. Suure-Jaani Vallavalitsuselt sai noormees siiski 5000 krooni. Ülejäänud kulutused aitas kanda isa.

«Oma vahetusaasta jooksul tahaksin saksa keele hästi selgeks saada, et Eestis kooli lõpetades saaksin võimalikult kõrge võõrkeele riigieksami tulemuse ja pääseksin ülikooli,» arutleb Taavi.

Ta plaanib kindlasti lavakasse proovida, kuid pärast tagasi tulekut peab ta veel aasta ootama. Taavi tunnistab, et talle meeldib väga esineda. «Laval tunnen end täiesti vabalt, lihtsalt olen ja mulisen. Kõige parem on siis, kui ei olegi kindlat teksti ette antud, millest peaks sõna-sõnalt kinni pidama. Improvisatsioon on kõige parem.»

Taavi arvab, et Saksamaalt tagasi tulles on ta kindlasti muutunud. «Rinnaümbermõõt on 13 sentimeetrit suurem. Biitsepsi kohta ei oska midagi öelda. Pikkust ka selle aja jooksul vast rohkem ei viska,» naerab ta.

Saksamaal tahab Taavi kõige rohkem osa saada mõnest jalgpalli noorteklubi tegevusest. Vutti on ta tagunud juba kuus aastat. Hoolimata sellest, et isa nägi poisis sirgumas kergejõustiklast, läks Taavi jalgpallitrenni, mille kuulutust ta koolis stendil märkas.

Esimesel aastal käis ta noorterühmas. Aasta pärast hakkas treenima koos suurematega ning poolteise aasta pärast mängis juba meestega. Seal harjutas ta veidi üle poole aasta. Siis võeti Taavi vastu klubisse SK Kirm, kus ta mängib seniajani.

Praegu ei käi Taavi kuskil trennis. Suviti niidab ta kodu ümber olevat suurt muruplatsi ja käib šoppamas. «Šoppamise isu on mul alles hiljuti tekkinud. Väga vahva!» tunnistab noormees. Enamik vabast ajast kulub tal siiski off-road’iga (maastikuautod ja -sõit — toim.) tegelemiseks.

Kukkumised ei heiduta

Esimest korda sai Taavi mootorrattaga sõita 2001. aastal, kui isa neile ühe koju ostis. Emale muretseti veidi aega hiljem punane Honda, mille noormees kaks aastat tagasi endale sai. «Kui sa sõidad tsikliga, siis hakkab veri lihtsalt keema. Sa ei saa sellest enam eemale hoida.»

Kui Taavil täitus 18 eluaastat ning ta sai mootorrattaloa, muretseti talle uus tsikkel Yamaha. «See on tegelikult isa nimel, kuid mina sõidan sellega kogu aeg. Kui tsikkel oli paar päeva Tartus paranduses, siis pidin peaaegu hulluks minema,» tunnistab ta.

Suurel tsiklihuvilisel on rääkida mitu õnnetuslugu. «Viimane kukkumine oli kõige ägedam. Läksime tsiklitega Kurgjale sõitma. Mina olin kõige ees ja loomulikult me eksisime ära. Sõitsin täiesti normaalse hooga, kui äkki nägin enda ees puud. Püüdsin sellest mööda saada, kuid veidi ebaõnnestunult. Järsku olin pikali maas ja nägin, kuidas puu kukub. See oli mädanenud puu, millele ma olin lenksuga pihta sõitnud,» meenutab Taavi.

Ilma varustuseta ei lähe noormees kunagi sõitma. Tal on alati põlve-, rindkere-, õla-, ja biitsepsikaitsmed. Varustusse kuuluvad ka kiiver, prillid, kindad ja krossisaapad.

Taavi unistus on Saksamaalt tagasi tulles lisaks kooli lõpetamisele ja ülikooli astumisele võtta osa mootorrataste kestvussõidust. «See on umbes kümne kilomeetri pikkune rada, mis koosneb eri lõikudest, näiteks liiva- ja metsarajast,» selgitab ta. «Tavaliselt antakse kaks tundi ja siis pead sõitma nii palju kui suudad. See on päris jube!»

ARVAMUS

Helger Loode,

sõber

Taavi on hästi positiivse ellusuhtumisega noormees. Temaga saab absoluutselt kõiki asju koos teha, sest ta on kõigele uuele vastuvõtlik ja aitab meelsasti üritusi korraldada. Tänu sellele saab Taavi kõikjalt palju uusi sõpru. Tähtis on ka see, et teda saab alati usaldada.

Hakkan teda taga igatsema, sest koolitunnid temaga olid ikka väga naljakad.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.32